Initsiatiiv riigikaitsekohtu loomiseks tuli Eesti Reservohvitseride Kogust, kus on oma juristide sektioon. Ettepaneku väljatöötamise taga on kohtunik Daimar Liiv ja endine vandeadvokaat Kaido Pihlakas. Sellega ei looda uut erakorralist ega ajutist kohut, vaid põhiseaduse alusel tegutsev alaline erikohus, ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali.

Eesmärk on tagada riigi toimimine ja põhiseadusliku korra kaitse olukordades, kus riigikaitseliste ja julgeolekualaste küsimuste lahendamine eeldab vastavat ettevalmistust, pädevust ja valmisolekut.

"Need ei pea oleme tingimata need inimesed, kellel on juba mingi sõjaline ettevalmistus, vaid kui vastava koolituse saavad kohtunikud, siis nad saavad moodustada riigikaitsekohtu. Need inimesed peavad olema juba kohtuniku kogemusega. Mõned kohtunikud, kes on ühinenud vabatahtlikult kaitseväega ja on reservohvitserid, siis neid kasutatakse õppustel üksuste ülemate õigusnõunikena. Arvestades inimeste ettevalmistust ja töökogemust, ei ole see mõistlik ressursi kasutamine," lausus Tali.

Riigikaitsekohus saab seadusega sätestatud korras, mis tuleb veel sätestada, lahendada kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju, millel on otsene seos riigikaitse või julgeolekuga, ütles Tali.

"Näiteks sundkoormised või sõjavangide käitlemine. Seda on vaja teha suhteliselt kiiresti, ajalise surve all. Kuidas see täpselt olema saab, töötatakse välja teise lugemise käigus koos kohtusüsteemi, justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli õigusteadlastega," lausus Tali.

Endine kaitseminister, praegu riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Kalle Laanet ütles, et Reformierakonnas ühist seisukohta eelnõu toetuseks pole.

"Meil on erakonna sees eriarvmusi. Näiteks põhiseaduskomisjonis ei olnud esimese lugemise lõpetamise poolt endine kaitseminister Hanno Pevkur. Mina on kahtleval seisukohal. Seal on meie jaoks palju vastuseta küsimusi. See ei tähenda, et me ei peaks seda arutama. Kui me küsimustele vastuseid ei saa, siis me ei saa seda eelnõu ka toetada," sõnas Laanet.

Laanet tõi välja, et üks küsimus on näiteks see, kui palju on praegu kohtusüsteemis töötavaid kohtunikke, kes on reservohvitserid või reservväelased ning kellel on selle valdkonna teadmised.

"Teine küsimus on, et kus see kohus võiks asuda, kas Harju maakohtu juures või mõne ringkonnakohtu ruumides. Kuidas ta ühildub tsiviilkohtuga, kuidas jagatakse kohtuasju? Põhimõte, et meil oleks valmisolek kriisi-ja sõjaajal kiirelt õigust mõista, on aktsepteeritav, aga küsimus on, kuidas seda teha. Näiteks kas ja millise karistusega peaks menetlema deserteerumist või kaitseväe territooriumil toimepandud kuritegu. Kõige olulisem on see, et sõja-ja kriisiajal toimuks õigusemõistmine samadel alustel nagu rahuajal, aga see eeldab ikkagi teatud eriteadmisi, kuidas süsteemis töötavad," selgitas Laanet.

Riigikaitsekohtu loomise ettevalmistus algas kümmekond aastat tagasi. Ettekändeks oli Ukraina kogemus, kus sõjakohtud olid kaotatud ja pärast lahingute algust Ida-Ukrainas valitses õigusemõistmises segadus. Esimese astme kohtuotsuste ülevaatamine vältas aastaid ja tänaseks tegelikult kõik kriminaalasjad, mis algatati 2014-2015. aastal, on lahenduseta.

Eestvedajate hulka kuulusid endine riigikohtu esimees Rait Maruste, kunagine kaitseväe juhataja Johannes Kert ja reservohvitseride kogusse kuuluvad juristid.

Üks eelnõu autoritest, kohtunik Daimar Liiv on reservohvitser, kes ütles, et sõja ajal on tarvis selleks ettevalmistuse saanud inimesi. Samas on kohtunike hulgas reservohvitsere käputäis.

"Seda arvu saab tõsta. Oleks hea, kui teadlikult riik hakkab seda ette valmistama. Eelnõus on ette nähtud, et teatud perioodil on võimalik riigikaitse kohtusse nimetada neid kohtunikke, kes ei ole veel sõjaväelist väljaõpet läbi teinud. See on tunduvalt odavam, kui üritada kõiki kohtunikke viia samale tasemele," lausus Liiv.

Riigikohtu esimees Villu Kõve on teist meelt. Kõik kohtud peavad olema võimelised sõja ajal tegutsema.

"Ka need spetsiifilised võimalikud kuriteod, mille jaoks seda kohut on räägitud, on võimalik spetsialiseeritud kohtunikega katta. Minu hinnangul eraldi kohtusüsteemi tegemine on kulukas ja ebamõistlik olukorras, kus me kohtusüsteemis kärbime. Tuleb leida raha. Loomulikult - poliitiline valik, võib teha," ütles Kõve.

Justiitsminister ei näe riigikaitse kohtule vajadust - juulikuus jõustusid kohtukorralduse muudatused, mis rakenduvad järgmise aasta algusest.

"Ongi ette nähtud põhjalik kohtute spetsialiseerumine, kohtunike spetsialiseerumine kui ka valmisolek eriolukordadeks ja sõjaolukorraks. Nii et tegelikult see küsimus on juba lahendatud," sõnas justiitsminister Liisa Pakosta.