Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Elanikkonna vananemine tõotab drastilisi muutusi tööjõuturul
Eesti kiiresti vananev elanikkond toob lähitulevikus kaasa drastilisi muudatusi meie tööjõuturul. Paarikümne aasta pärast hoiavad meie riiki töös just pensionärid. Praegu aga töötab enamik vanemaealistest allpool oma võimeid, kvalifikatsiooni või eriala.
Juba Eesti vanasõnagi ütleb, et hallpead austa, kulupead kummarda. Kas Eesti ühiskond vajab vanemaealiste teeneid tööturul, selle üle arutlesid täna teoreetikud ja praktikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et praegune, vanemaealisi pigem tõrjuv suhtumine, on muutumas.
"See on täiesti eksistentsiaalne küsimus - oskus hoida neid inimesi, kes ei ole enam esimeses nooruses ja enam keskeas - hoida aktiivsena oma riigi elus, oma riiki üles ehitamas," ütles Vitsur.
Töötukassa andmetel oli augusti seisuga Eestis 38 157 töötut, kellest 50-59-aastaseid oli 10 226 ja vanuses 60 kuni pensioniiga 1 190 inimest.
Konverentsi "Vanemaealisus - väljakutse inimesele ja tööturule" korraldaja sotsioloog Iiris Pettai ütles, et pikaajalistest töötutest moodustavad vanemaealised kolmandiku, mis on väga suur osakaal.
Eestis on 30 kuud kestnud projekt "50+", mille käigus 398-st klubilisest leidis 215 tee tagasi tööturule.
"Isegi meie klubi pensionärid on tööle saanud. Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas ja teistes piirkondades on asutatud MTÜ-sid, on osaletud projektitaotlustes, on saadud projektirahastusi ja on alustatud teiste omaealiste ja murelike abistamist," rääkis klubi "50+" eestvedaja Marika Juuse.
Kuuekümnendates Merike Arikainen oli üks, kes Valga "50+" klubis kaasa lõi. Tulemuseks oli töökohavahetus ja vabatahtlik töö.
"Ma nagu hakkasin ootama kohe seda päeva, millal koolipäev tuleb. Erinevate inimestega said kokku ja koolitajad olid tublid. Nad panid mõtte liikuma. Hea mõte tekkis luua oma MTÜ. [---] Läheb hästi, kolm kirbuturgu oli sel aastal, nüüd lõpetasime ära, 8.september oli viimane," rääkis Arikainen.
Kõikide enesekindlust tõstma selline klubi paraku ei pääse. Praegu on pensionär pigem sõimusõna - mõelgem kas või kõnekeelse sõna "penskar" halvustavale varjundile.
"Seda suhtumist tuleb murda ja asendada hoopis sellega, et inimene on kuni elu lõpuni võrdväärne ühiskonnaliige ja talle tuleb ka luua võimalused, et ta saab osaleda paindlike töötingimuste läbi. Ealine diskrimineerimine tuleb töökohtadel täiesti ära keelata," ütles Heido Vitsur.
Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et praegune, vanemaealisi pigem tõrjuv suhtumine, on muutumas.
"See on täiesti eksistentsiaalne küsimus - oskus hoida neid inimesi, kes ei ole enam esimeses nooruses ja enam keskeas - hoida aktiivsena oma riigi elus, oma riiki üles ehitamas," ütles Vitsur.
Töötukassa andmetel oli augusti seisuga Eestis 38 157 töötut, kellest 50-59-aastaseid oli 10 226 ja vanuses 60 kuni pensioniiga 1 190 inimest.
Konverentsi "Vanemaealisus - väljakutse inimesele ja tööturule" korraldaja sotsioloog Iiris Pettai ütles, et pikaajalistest töötutest moodustavad vanemaealised kolmandiku, mis on väga suur osakaal.
Eestis on 30 kuud kestnud projekt "50+", mille käigus 398-st klubilisest leidis 215 tee tagasi tööturule.
"Isegi meie klubi pensionärid on tööle saanud. Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas ja teistes piirkondades on asutatud MTÜ-sid, on osaletud projektitaotlustes, on saadud projektirahastusi ja on alustatud teiste omaealiste ja murelike abistamist," rääkis klubi "50+" eestvedaja Marika Juuse.
Kuuekümnendates Merike Arikainen oli üks, kes Valga "50+" klubis kaasa lõi. Tulemuseks oli töökohavahetus ja vabatahtlik töö.
"Ma nagu hakkasin ootama kohe seda päeva, millal koolipäev tuleb. Erinevate inimestega said kokku ja koolitajad olid tublid. Nad panid mõtte liikuma. Hea mõte tekkis luua oma MTÜ. [---] Läheb hästi, kolm kirbuturgu oli sel aastal, nüüd lõpetasime ära, 8.september oli viimane," rääkis Arikainen.
Kõikide enesekindlust tõstma selline klubi paraku ei pääse. Praegu on pensionär pigem sõimusõna - mõelgem kas või kõnekeelse sõna "penskar" halvustavale varjundile.
"Seda suhtumist tuleb murda ja asendada hoopis sellega, et inimene on kuni elu lõpuni võrdväärne ühiskonnaliige ja talle tuleb ka luua võimalused, et ta saab osaleda paindlike töötingimuste läbi. Ealine diskrimineerimine tuleb töökohtadel täiesti ära keelata," ütles Heido Vitsur.
Toimetaja: Heikki Aasaru