Haridusministeerium teatas juba varem, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks.

Alates 2007. aastast on riik rahaliselt toetanud kõiki vene õppekeelega gümnaasiume. Toetust võis kasutada eesti keeles õpetatavatele õpetajatele suurema töötasu maksmiseks, õppevara soetamiseks, eesti keele oskust arendavate klassivälise tegevuse korraldamiseks jne.

Erandit taotlenud 15 kooli on aastatel 2007 kuni 2010 saanud toetust kokku üle 4,5 miljoni krooni ehk üle 290 tuhande euro ulatuses.

Taotlused jätkata vene õppekeelega gümnaasiumides üksnes venekeelse õppetööga esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud koolide hoolekogude ettepanekul tänavu kevadel.

Selleks õppeaastaks on erandit taotlenud koolidest Narva Paju Kool muutunud põhikooliks ning Tallinna Paekaare Gümnaasium ning Karjamaa Gümnaasium ei avanud sel sügisel kümnendat klassi.

Taotlus oli esitatud ka Haabersti Vene Gümnaasiumi, Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Lasnamäe Gümnaasiumi, Lasnamäe Vene Gümnaasiumi, Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Juudi Kooli, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, Narva 6. Kooli, Narva Kesklinna Gümnaasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ja Narva Soldino Gümnaasiumi osas.