Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 12. novembril kell 20.36:

- Ukraina ründas kolmapäeval ka Omski naftatöötlemistehast;

- Zelenski sõnul piiratakse taas Starshieldi kiirust;

- Zelenski kutsus pöörama tähelepanu USA-Vene julgeolekukõnelustele;

- Venemaa rünnak tabas kaheksat Ukraina oblastit ja korterelamut Kiievis;

- Ust-Luga sadama tulekahjud põlevad juba teist ööpäeva järjest;

- Axios: USA ootab Venemaa seisukohti uueks julgeolekukokkuleppeks Euroopaga;

- Peterburis õhiti autos juba teine kõrge sõjaväelane kolme kuu jooksul;

- EL-i saadikud leppisid kokku uutes Venemaa-vastastes sanktsioonides;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2150 sõdurit.

Vaatleja: Ukraina stabiliseeris rindejoone Slovjanski lähistel

Avatud allikate infol põhinevaid analüüse (OSINT) vahendav Clément Molin kirjutab, et Ukrainal on pärast mitu kuud kestnud Vene vägede rünnakuid õnnestunud stabiliseerida rindejoon Slovjanski lähistel. 

Olukorra paranemisele on kaasa aidanud lisajõudude saabumine ja linna kaitse juhtimise ümberkorraldamine. Ukraina väed on paigutanud piirkonda droonimeeskondi ja suurtükiväge, millega rünnatakse Vene üksusi. Vene väed üritavad edasi tungida, kuid allikate teatel on nende pealetung pidurdunud ning nad kannavad suuri kaotusi. 

Zelenski kutsus pöörama tähelepanu USA-Vene julgeolekukõnelustele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas neljapäeval Euroopat, et see peaks olema ettevaatlik USA ja Venemaa arutelude suhtes, mis puudutavad kontinendi uut julgeolekuraamistikku.

"Ootame täpsemaid üksikasju ning Euroopa peab olema väga tähelepanelik," ütles Zelenski Euroopa liidritele Dublini tippkohtumisel.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles neljapäeval, et enne Euroopa eriesindaja üle otsustamist on esmalt vaja saada Venemaa režiimi juht Vladimir Putin Ukraina sõja teemal läbirääkimislaua taha.

"Küsimus pole isikutes, oluline on see, et Putin oleks valmis läbirääkimisi pidama," ütles Merz Dublinis.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et Euroopa vajab Ukraina kõneluste eesmärkide osas "selget ja ühtset visiooni", enne kui kaaluda Venemaaga läbirääkimisteks erisaadiku nimetamist.

"Eelkõige on vaja, et Euroopal oleks selge ja ühtne visioon sellest, mida ta Ukrainale ja iseendale soovib. Usun, et sisu määrab vormi," ütles Macron Euroopa liidrite kohtumisel.

Ukraina ründas kolmapäeval ka Omski naftatöötlemistehast

Ukraina korraldas kolmapäeval lisaks Venemaal Leningradi oblastis asuva Ust-Luga sadama ründamisele ka suure droonirünnaku Omski naftatöötlemistehase vastu Siberis.

Rünnak Venemaa suurimale naftatöötlemistehasele kestis kaheksa tundi, sihtmärk asub Ukrainast 2500 kilomeetri kaugusel, teatas väljaanne The Kyiv Independent neljapäeval kohalikele võimudele ja seirekanalitele viidates.

Omski oblasti kuberner Vitali Hotsenko teatas 11. novembril, et Ukraina droonid ründavad piirkonda, ning kutsus elanikke üles püsima siseruumides. Õhurünnaku sireenid töötasid linnas rohkem kui kaheksa tundi. Kohalikud Telegrami kanalid teatasid, et piirkonna õhuruum suleti ja mobiilse interneti kasutamisele kehtestati piirangud.

Venemaa sõltumatu infokanal Astra teatas ühismeediakeskkonnas Telegram, et elanikud nägid rünnaku tagajärjel Omski naftatöötlemistehase lähedal tulekahju. Väljaande OSINT-analüüs kinnitas põlengut tehase läheduses, kuid täpsed sihtmärgid ja tekitatud kahju ulatus ei ole veel selged.

Hotsenko sõnul saadeti päästetöötajad kõigisse paikadesse, mida mõjutasid tema sõnul "allakukkunud droonide rusud", kuid ta ei täpsustanud, milliseid rajatisi tabati.

Elanikud teatasid pärast rünnakuid ka elektrikatkestustest mõnes linnaosas.

The day of horrors isn't over for the Russians yet, as all hell breaks lose at the country's largest oil refinery, a full 2,500km distance from Ukraine. The Gazpromneftekhim-ONPZ refinery is hit for the 3rd time in 3 weeks. - 440,000 barrels/day, 22 million metric tons annually. - Operating since 1955.

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) November 11, 2026

Kyiv Independent tunnistas, et ei suutnud neid teateid artikli avaldamise ajaks sõltumatult kontrollida.

Omski naftatöötlemistehas on töötlemisvõimsuse poolest Venemaa suurim. Riiklikule energiahiiglasele Gazprom kuuluv tehas suudab töödelda aastas enam kui 21 miljonit tonni toornaftat.

Omski tehas toodab ligikaudu kuuendiku kogu Venemaal tarbitavast bensiinist ja diislikütusest.

️Today's addition: Omsk, Russia's largest oil refinery, with an annual capacity of around 22 million tonnes. The updated map now covers nine Russian refineries targeted in 13 days, with a combined nominal capacity of approximately 120.25 million tonnes per year. The total represents the refineries' nominal capacity, not the amount knocked offline.

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) November 11, 2026

Ukraina väed on tehast varem rünnanud kahel korral, 2026. aasta juulis ja oktoobris.

Pärast juulis toimunud rünnakut teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et tehas toodab laia valikut kütuseid, määrdeaineid ja naftakeemiatooteid ning osaleb Venemaa sõjaväe varustamises.

Kindralstaabi andmetel ulatub Omski tehase nafta töötlemise sügavus ligikaudu 99 protsendini, mis on üks kõrgemaid näitajaid Venemaal.

Ukraina kodumaise pikamaaründedroonide arendamise edu on muutnud Venemaa tagalas sügaval asuvad sihtmärgid, nagu Omski naftatöötlemistehas, senisest haavatavamaks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nimetanud "pikamaa-sanktsioone" üheks Ukraina kõige tõhusamaks survevahendiks Venemaa vastu, märkis The Kyiv Independent.

Zelenski sõnul piiratakse taas Starshieldi kiirust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Ukraina väeüksused on juba mitu päeva täheldanud Starshieldi teenuse märkimisväärseid häireid, mis mõjutavad kogu rindejoont ja okupeeritud Ukraina alasid.

Zelenski kirjutas ühismeedias, et süsteemsed piirangud vähendavad Starshieldi kasutuskiirust, seades ülempiiriks 161 km/h (100 miili tunnis). Starshield on USA tehnoloogiamiljardärile Elon Muskile kuuluva ettevõtte SpaceX satelliitsidevõrgu Starlink sõjaline versioon.

Zelenski sõnul ei saa Ukraina droonitõrjevahendid piirangute tõttu saavutada Vene sihtmärkide allatulistamiseks vajalikku kiirust ning osa rünnakuid on juba läbi pääsenud.

"See aitab venelastel tappa rohkem ukrainlasi ja korraldada Ukraina vastu täpsemaid rünnakuid," ütles Zelenski. Ta lisas, et Ukraina püüab koos USA poolega selgitada piirangute kehtestamise põhjuseid.

Starshieldi kiirust on segastel asjaoludel Ukraina vägede jaoks ka varem piiratud.

Venemaa rünnak tabas kaheksat Ukraina oblastit ja korterelamut Kiievis

Venemaa öine rünnak tekitas purustusi kaheksas Ukraina oblastis ning oli suunatud peamiselt energia- ja transporditaristu vastu, teatas Ukraina peaminister neljapäeval.

Peaminister Sergi Korenetski teatas ühismeedias, et hommikul tabas droon Kiievis üheksakorruselist elumaja. Rünnakus hukkus üks inimene ja vähemalt kuus sai vigastada. Kolm inimest päästeti.

Venemaa ründas ka elektritootmisrajatist Zaporižžjas ning kõrgepingealajaamu Odessa ja Rivne piirkonnas, ütles Korenetski.

Ust-Luga sadama tulekahjud põlevad juba teist ööpäeva järjest

Venemaa ei ole suutnud Ukraina droonirünnaku järel ööl vastu kolmapäeva puhkenud tulekahjusid Ust-Luga sadamas kustutada ka veel neljapäeva hommikuks.

Venemaa Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas neljapäeval kell 10.06, et tulekahju sadamas on lokaliseeritud. Päästjad ja eriolukordadega tegelevad teenistused rakendavad meetmeid selle lõplikuks kustutamiseks, vahendas Ukraina väljaanne Dialog.ua.

Drozdenko lisas, et Ust-Luga lähedal asuvates asulates jääb kahjulike ainete kontsentratsioon normi piiresse. Sadama piirkonna õhusaaste kohta ta midagi ei öelnud.

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu kolmapäeva ulatusliku õhurünnaku Soome lahe rannikul asuvale Ust-Luga sadamale. Venemaa ekspordib selle kaudu naftat ja naftatooteid ning kasutab nende müügist saadud raha Ukraina-vastase sõja jätkamiseks. Seetõttu on Ust-Luga sadam Ukraina relvajõudude jaoks õiguspärane sihtmärk.

Drozdenko teatas, et Venemaa õhutõrje tulistas 11. novembri öösel Leningradi oblasti kohal väidetavalt alla 150 Ukraina drooni. Internetti jõudnud arvukad fotod ja videod annavad aga tunnistust sellest, et Ukraina rünnak Ust-Luga sadamale oli väga tulemuslik.

Axios: USA ootab Venemaa seisukohti uueks julgeolekukokkuleppeks Euroopaga

USA on pöördunud Venemaa poole palvega esitada uus ettepanek tulevase julgeolekukokkuleppe kohta Euroopaga, mis hõlmaks ka Venemaa-poolseid meetmeid pingete leevendamiseks suhetes Euroopaga, teatas väljaanne Axios olukorraga kursis olevatele allikatele viidates.

Väljaanne märkis, et Venemaa on aastaid püüdnud saavutada Euroopaga julgeolekukokkulepet, mis piiraks NATO laienemist ja vähendaks alliansi sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas. USA on varem need nõudmised tagasi lükanud, kuid nüüd näib, et on valmis neid mingil kujul arutama laiemas kokkuleppes Ukraina sõja lõpetamise raames.

Paljud Euroopa valitsused suhtuvad aga USA valitsuse lähenemisviisi sügava umbusuga. USA presidendi Donald Trumpi erisaadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff kohtuvad neljapäeval Moskvas Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, et seda palvet korrata.

Samuti soovivad nad, et Putin lubaks Euroopa esindajatel osaleda järgmises Venemaa ja Ukraina vahelises rahukõneluste voorus.

Abu Dhabis peetud läbirääkimistel osalenud allika sõnul olid venelaste ja ukrainlaste kohtumised pingelised ja kohati emotsionaalsed, kusjuures mõlemad pooled esitasid üksteisele nõudeid.

"Kushner ja Witkoff püüdsid pinget leevendada, öeldes Venemaa ja Ukraina läbirääkijatele, et eesmärk on viia see läbirääkimiste voor lõpule, pakkudes mõlema poole juhtidele probleemi lahendamise võimalusi. Lõpuks, pärast seda, kui mõlemad pooled olid oma seisukohad esitanud, muutus arutelu konstruktiivsemaks."

Oluline on see, et USA ettepanek sõlmida kokkulepe uue julgeolekuarhitektuuri kohta Euroopa ja Venemaa vahel Ukraina sõja lõpetamise kokkuleppe raames oli Abu Dhabis toimunud läbirääkimiste võtmeküsimus.

Läbirääkimiste kulgemisega kursis olevate allikate sõnul väitsid Venemaa läbirääkijad, et Putin alustas sissetungi Ukrainasse, kuna tollane USA demokraadist president Joe Biden ei vastanud tema 2021. aasta kirjale, milles ta väljendas oma julgeolekualaseid muresid.

Kushner ja Witkoff ütlesid venelastele, et maailm on alates 2021. aastast oluliselt muutunud. Nad tegid Venemaale ettepaneku koostada uus eelnõu, mis võtaks arvesse Venemaa julgeolekualaseid muresid ja nõudmisi.

Dokument peaks samuti määratlema, milliseid sümmeetrilisi samme on Venemaa valmis astuma olukorra leevendamiseks ja Euroopa veenmiseks, et Moskva ei kavatse tulevikus uusi rünnakuid korraldada.

Kushner ja Witkoff ütlesid venelastele ka, et Euroopa julgeolekuküsimuste tõsiseks arutamiseks peavad nad leppima kokku, et Euroopa esindajad saaksid osaleda tulevastes rahuläbirääkimistes.

Siiani ei ole Venemaa soovinud eurooplasi läbirääkimistele lubada. Trumpi administratsioon soovib pidada samaaegselt läbirääkimisi nii Euroopa ja Venemaa vahelise uue julgeolekuarhitektuuri kui ka rahulepingu üle.

Kuid Valge Maja seisukohaga kursis oleva allika sõnul sõlmitakse julgeolekukokkulepe alles pärast sõja lõpetamise kokkuleppe saavutamist.

USA loodab, et Euroopa esindajate kaasamine rahuläbirääkimistesse suurendab nende valitsuste valmisolekut arutada laiemat julgeolekukokkulepet enne sõja lõppu.

"Zelenski ei nõustu kokkuleppega enne, kui ta teab, mis saab edasi julgeolekutagatistest, ja ka Putin tahab seda teada. Just seetõttu on julgeolekuküsimus nii oluline," ütles üks allikaist.

Ta lisas, et USA on Euroopa riikidele selgelt teada andnud, et ei nõustu Venemaaga julgeolekukokkulepet sõlmima, kui Euroopa ja Ukraina seda ei toeta. Samuti ei anna nad Venemaale vetoõigust Euroopa julgeolekuküsimustes.

Julgeolek on keskne teema Euroopa liidrite selle nädala lõpus peetaval tippkohtumisel Dublinis. Euroopa diplomaadid tunnistavad, et idee sõlmida julgeolekukokkulepe Venemaa ja Euroopa vahel kohtab tugevat vastuseisu.

Varem teatas kõrge Venemaa ametnik, et Moskva võib sõlmida mittekallaletungilepinguid NATO liikmesriikidega uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri raames, mida arutatakse Ukraina rahuprotsessi käigus.

Peterburis õhiti autos juba teine kõrge sõjaväelane kolme kuu jooksul

Peterburis Slavjanka mikrorajoonis plahvatas neljapäeva hommikul auto, milles asunud kõrge Vene sõjaväelane sai surma.

Vene uudistekanali Fontanka teatel viibis autos Venemaa relvajõudude polkovnik (lääne mõistes kolonel - toim.), kes suri plahvatuse tagajärjel. Lõhkekeha oli kinnitatud auto põhja alla ning see pandi kaugjuhtimise teel plahvatama hetkel, kui polkovnik autoga hoovist välja sõitis. Väljaande 78 täpsustuse kohaselt teenis autos viibinud sõjaväelane õhuväe ja õhutõrje 6. armees, vahendas väljaanne The Moscow Times.

Plahvatuse järel suleti sündmuskohal liiklus ning seal asusid tegutsema päästeteenistuse töötajad. Venemaa juurdluskomitee algatas mõrvauurimise. Uurijad ja kriminalistid vaatavad sündmuskoha üle ning määravad ekspertiisid.

See on juba teine juhtum, kus Peterburis on viimase kolme kuu jooksul õhitud auto, milles viibib mõni kõrge Vene sõjaväelane. 27. augustil plahvatas Slavjanka mikrorajoonis auto, milles viibis õhuväe ja õhutõrje üksuse alampolkovnik (lääne mõistes kolonelleitnant) koos abikaasaga. Mees hukkus sündmuskohal, naine toimetati raskes seisundis intensiivraviosakonda. Esialgsetel andmetel teenis surma saanud Vene ohvitser 332. üksikus kaardiväe helikopteripolgus, mida Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus on süüdistanud raketi- ja pommirünnakutes tsiviilelanike vastu Sumõ ja Harkivi oblastis.

Peterburi Slavjanka mikrorajooni ehitati varem aktiivselt elamuid sõjaväelastele. 2012. aastaks kuulus Venemaa kaitseministeeriumile peaaegu kolmandik selles piirkonnas ehitatavatest elamispindadest.

Enne seda õhiti augustis veel kaks Vene sõjaväelast. 13. augustil hukkus plahvatuses Sevastopolis tänaval Vene mereväe esimese järgu kapten Robert Šagejev. Enne Krimmi annekteerimist teenis ta Ukraina mereväes ja juhtis Ukraina ainsat allveelaeva Zaporižžja.

1. augustil toimus plahvatus Moskva restoranis Balzi Rossi. Hukkus viis inimest ja vähemalt 19 sai vigastada. Võimaliku atentaadi sihtmärk võis olla Venemaa lennundus- ja kosmosevägede ülemjuhataja kindral Aleksandr Tšaiko, keda Ukraina võimud süüdistavad seotuses Butša sõjakuritegudega. Ametlikku teavet tema seisundi kohta pärast plahvatust ei ole avaldatud.

EL-i saadikud leppisid kokku uutes Venemaa-vastastes sanktsioonides

Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid kolmapäeval kokku sanktsioonide kehtestamises 145 üksusele ja isikule, kes on seotud Venemaa finantssüsteemi, varilaevastiku võrgustiku ja väärinfo levitamise kampaaniatega, ütlesid ELi diplomaadid.

EL-i välisministrid peaksid uued sanktsiooninimekirjad heaks kiitma esmaspäeval toimuval kohtumisel. Seejärel avaldatakse need ELi Teatajas, misjärel need ka jõustuvad.

Uued sanktsioonid jagunevad kahe peamise raamistiku vahel: EL-i põhiline sanktsioonirežiim, mis puudutab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja mille alla kuulub ligikaudu 4500 sanktsiooninimekirja kantud isikut ja üksust, ning hübriidtegevust käsitlev sanktsioonirežiim.

Üks isik või üksus lisati sanktsiooninimekirja ka kolmanda, küberrünnakutele keskenduva sanktsioonirežiimi alusel.

Diplomaatide sõnul leppisid saadikud põhilise sanktsioonirežiimi raames kokku 113 isiku ja üksuse lisamises nimekirja. Nende hulgas on 50 Venemaa panka, Venemaa varilaevastiku tegevust toetavad isikud ja ettevõtted, energiafirmad ning täiendavad Venemaa äriringkondade juhid.

Hübriidtegevuse vastase sanktsioonirežiimi alusel lisatakse nimekirja 31 isikut ja üksust, kes on seotud välismaalt juhitava manipuleerimistegevusega, ütlesid allikad.

Ühe allika sõnul on uued hübriidtegevusega seotud sanktsioonikanded vastus Saksamaal toimunud droonirünnaku katsele Leipzigi/Halle lennujaamas, milles Berliin süüdistas Moskvat.

Venemaa on eitanud oma seotust hübriidsõja, NATO riikides korraldatud sabotaažioperatsioonide või mis tahes vastasseisu kavandamisega.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2150 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 616 330 (+2150);

- tankid 12 471 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 25 720 (+14);

- suurtükisüsteemid 52 278 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2269 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1756 (+0);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3130 (+8);

- operatiivtaktikalised droonid 605 923 (+1013);

- tiibraketid 5196 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 173 838 (+312);

- eritehnika  4899 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.