Spetsialistid: Eesti jätkab energeetikas pragmaatilist joont ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti jätkab energeetikas pragmaatilist joont, panustades eelkõige põlevkivile, tuulele ja puidule, usuvad Maailma Energeetikanõukogu Eesti komitee peasekretär Mihkel Härm ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri kohusetäitja Ando Leppiman.
Täna algatatakse konverentsil "Eesti riigi energiastrateegia uuendamine" arutelu Eesti energeetika tuleviku üle. Maailma Energeetikanõukogu Eesti komitee peasekretär Mihkel Härm rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et konverentsil osalevad erinevad huvigrupid - nii tuuleenergia kui ka tuumajaama pooldajad -, ning üritatakse jõuda mõistliku lahenduseni.

"Aluseeldused on, et esiteks meil on energiat vaja. Ja teine on see, et Eesti energeetika tugevused on head välisühendused ja põlevkivi oskusteave. Ja kui me tahame põlevkivi oskusteavet müüa välja, siis meil peab olema kohapeal olemas selle kasutamine," ütles Härm.

Aasta lõpus tegi Euroopa Liit avalikuks energeetikastrateegia aastani 2050. Euroopa Liit ei soosi näiteks põlevkivi kasutamist peamise elektrienergia tootmise ressursina ehk varustuskindluse tagamist vaid fossiilkütustega. Eestil on olemas kodumaised energiaressursid põlevkivi, biomass ja tuul, kuid me peame otsustama, kust meie elekter tulevikus tuleb.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri kohusetäitja Ando Leppiman rääkis, et põlevkivi jätkub 2050. aastani kindlasti ning kuna maailm on energianäljas, on ka põlevkivil energeetikas kindlasti oma koht.

Küsimusele, kuidas tavakodanik saaks energia hinnatõusu tingimustes ikkagi enam-vähem toime tulla, vastas Härm, et esimene lahendus on energia säästmine. 

"Aga energiasäästu kasutamise probleem on see, et inimene peab tegema ette ära suure investeeringu. Ja inimesel on see lootus, et äkki ülehomme on energia nii odav, et mul ei ole mõtet seda investeeringut teha. Aga meie nägemus on see, et energiasäästu investeeringud on need, mida tuleb teha, sest energia ei hakka odavamaks muutuma," rääkis Härm.

Härma sõnul on Eesti energeetika tuleviku võtmesõnad ka biomass, tuul ja välisühendused. "Kui me vaatame naaberriike, siis tuumajaamad on Soomes kindlasti teema ja kindlasti tuleb ka maagaasil põhinev elekter Venemaalt sisse," ütles ta.

"Eesti, ma usun, jätkab siin oma pragmaatilist joont, et me kombineerime lihtsalt võimalikult palju erinevaid energiaallikaid ja erinevaid tehnoloogiaid, millega energiat toota - olgu siis elektri, soojuse või muudes sektorites. See tegelikult loob selle aluseelduse, et ükskõik kuhu suunas ka tulevikus poliitika ei lähe - kas ta on väga kaldu rohelisele poolele või lõpeb kliimapoliitika ühel hetkel ära -, et meil oleks võimalikult palju alternatiive," rääkis Leppiman.

Lepimani sõnul on suuri alternatiive kolm - põlevkivi, tuul ja puit - ning ta usub, et nendel Eesti energeetika tulevik ka põhineb.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: