Sir Arvi Parbo: olen olnud õigel ajal õigel kohal ({{commentsTotal}})

Austraalias elav eesti päritolu suurtööstur Sir Arvi Parbo, kes pole varem Eesti telekanalitele pikki intervjuusid andnud, rääkis nüüd ETV saatele "Pealtnägija" oma elust ja tegevusest.
Arvi Parbo on mees, kes juhtis miljarditesse dollaritesse ulatuvat äri ja kelle käe all töötas tipphetkel 80 000 inimest. Mõnede sõnul on ta ka maailma kõige rikkam eestlane. Aga see on kindel, et ta on ainus eestlane maailmas, kellele Briti kuninganna omistas auväärse sööri tiitli. Kuid üllataval kombel avastas "Pealtnägija", et ta pole seni Eesti kanalitele andnud ühtegi teleintervjuud. Et seda viga parandada, tuli saatetegijatel sõita Austraaliasse.

Oma kodus Melbourne'i eeslinnas näitas pensionil olev Arvi Parbo seinal olevaid diplomeid ja aumärke, kuid kõige armsamaks ja tähelepanuväärsemaks asjaks peab kiivrit, mida ta kandis söekaevanduses Saksamaal 1948. aastal.

Teise maailmasõja põgenikuna Eestist Saksamaale sattunud noor mäeinsener pühkis 1949. aastal Euroopa tolmu jalgelt ja suundus tuhandete eeskujul õnne otsima Uude Maailma. Kogu tema pere jäi maha raudse eesriide taha Nõukogude Eestisse. Oma abikaasa Saimaga kohtus mees esimest korda transiitlaagris Saksamaal ja nad leidsid teineteist juhuslikult uuesti Austraalias, Adelaide"i Eesti Seltsi rahvatantsuringis. 1953. aastal nad abiellusid.

Saima Parbo meenutas, et alguses oli Austraalias väga raske, sest austraallased vaatasid immigrantide peale, nagu oleksid need midagi ebatavalist ja võõrast. 20 aastaga töötas Lõuna-Austraalias kivimurru lihttöölisena alustanud Arvi Parbo end üles - lõpetas ülikooli, sai maamõõtjaks, edasi ühe kaevanduse juhatajaks, siis kaevandusfirma tegevjuhiks ning lõpuks kontserni peadirektoriks.

1971. aastal kaevandusfirma Western Mining peadirektoriks määratud Arvi Parbo oli esimene mitteingliskeelne immigrant nii kõrgel tööstusjuhi kohal ja see pälvis Austraalia pressis palju tähelepanu. Väikesest kaevandusfirmast sai eesti direktori juhtimisel Austraalia suurim kullatootja, kes laienes ja avastas uusi maardlaid.

Kõige kroon oli 1975. aastal Lõuna-Austraalia kõnnumaal leitud hiiglaslik vase-, uraani- ja kullamaardla, mis kannab nime Olympic Dam ja mille väärtuseks hinnati triljon dollarit. Keset tühja kõrbe kerkis kaevanduslinn nimega Roxby Downs, kus täna elab ja töötab ligi 5000 inimest. Kolm aastat pärast megamaardla avastamist tehti Parbole ettepanek, millist pole saanud ükski teine eestlane. Talle pakuti Briti kuningakoja rüütli ehk sööri tiitlit. Põhjendus oli - Austraalia tööstuse edendamine. Parbo meenutas, et ta oli uudist kuuldes väga üllatunud.

On saatuse julm iroonia, et samal ajal, kui Parbo Austraalias end mäekuningaks töötas ja edu saavutas, küüditati tema Eestisse jäänud pere Siberisse ja kaks venda mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest sunnitööle Stalini kaevandustesse. Kirjavahetus Eestisse jäänud sugulastega käis pärast sõda konspireeritult ja nn vahepostkastide kaudu.

Oma sugulasi nägi Parbo uuesti alles 1969. aastal, kui ta turistina Eestisse sai. Sest saati käis ta keskmiselt korra aastas vanemaid vaatamas ja ühel neist käikudest rääkis ka ettepanekust sööri tiitel võtta. "Kui ma neile rääkisin, siis ema ütles, et mis see nüüd siis tähendab, kas see tähendab, et mul on Inglismaal loss?!," meenutas ta. "Ma ütlesin, et kahjuks ei ole."

Küll aga toimus rüütliks löömise tseremoonia ei kusagil mujal kui Buckinghami palees Londonis juulis 1978. "Kuninganna ise tuli väga lihtsas õhukeses suvekleidis sinna ja siis võttis oma selle suure mõõga ja hakkas niimoodi oma mõõgaga õlgade peale panema inimestele, kes tulid tiitlit vastu võtma," näitas Parbo enda peal, kuidas rüütliks löömine toimus.

Kui Parbo kodukontori seinal teha umbes 30-aastane ajahüpe vana söekaevanduse kiivri juurest edasi, viib see Briti monarhi antud tunnistuseni, mis tuli kaasa sööri tiitliga. Ühtlasi sai Parbo ka oma vapi, millele on eesti keeles kirjutatud: "Pea vastu".
 
Arvi ja Saima Parbol on kolm last -  kaks poega, üks tütar ning kuus lapselast. Parbo sõnul räägib ja  kirjutab tütar eesti keelt päris hästi. Vanem poeg saab kõigest aru, aga ta ei julge rääkida ning noorem poeg saab aru, aga samuti ei räägi. "Lapselapsed on täielikult umbkeelsed, aga kahel on tulnud väga suur huvi just eesti keele vastu ja nad on hakanud õppima," lisas ta.

Sööri tiitliga mingeid kohustusi ei kaasne. Ainult kui Parbo läheb kuskile ametlikule vastuvõtule, siis on talle koht kindlaks määratud. On tähelepanuväärne, et Parbo oli üks viimaseid Austraaliast, kes selle tiitli pälvis. Mõni aasta hiljem asutas Austraalia enda kõrgeima autasu - Order of Australia - mis muide eestlasele samuti 1993. aastal rinda torgati. Tolleks hetkeks oli temast saanud rahvusvaheline suurtööstur, kes kuulus firmade juhatustesse mõlemal pool Vaikse ookeani ja kelle alluvuses töötas arvestuslikult 80 000 inimest.

Parbole annetatud suure hulga aumärkide hulgast võib leida Jaapani Püha Aarde ordeni ning ka Eesti Valgetähe II klassi ordeni, mida tal ei ole paraku õnnestunud kordagi kanda. "Mul ei ole kunagi olnud juhust minna kohta, kus seda oleks pidanud kandma," selgitas söör.

Jutud tema väidetava rikkuse kohta ajavad Arvi Parbot naerma. "Kunagi, see oli juba nõukogude ajal, ma ei mäleta täpselt, mis aastal, päris kohe nõukogude keskajal, käis siin üks Eesti ajakirjanik, ajas minuga juttu ning siis ta muidugi rääkis teistega. Ta läks koju ja kirjutas seda. Minu käest ta seda ei küsinud ja mina talle seda ei ütelnud. Talle räägiti, et mina olen nende suurte kaevanduste juhtaja ja direktor. Ja tema arvas, et need on minu kaevandused!," naeris Parbo.

"Eestis on kindlasti palju rikkamaid inimesi, kui mina olen. Ma ei ütle, et ma vaene olen, aga kaevandused ei olnud minu omad. Mina töötasin, olin palgaline direktor ja ma sain head palka, aga mitte, et ma olin Rockefeller," lisas endine kaevandusejuht.

1999. aastal saadeti Arvi Parbo pidulike auavalduste saatel pensionile. Tänaseks on 83aastane mäekuningas juba pisut üle kümne aasta pensionil. Ta elab koos abikaasaga avaras, kuid mitte pompöösses majas Melborne"i äärelinnas ja sõidab päevinäinud kodumaise autoga.

"Ma olin õnnelik, et ma töötasin kogu oma elu sel alal, mis mind tõesti huvitas ja mis mulle meeldis," ütles ta kokkuvõtteks. "Aga kõige tähtsam asi oli, et ma olin õigel ajal õigel kohal," rõhutas Arvi Parbo.

See vaid pisike pilguheit erakordsele elule. Pikemalt räägib Arvi Parbo oma saavutustest ja edu retseptist ETV saatesarjas "Püramiidi tipus", mis portreteerib eesti tippteadlasi ja -spetsialiste üle ilma. Esimene saade sellest sarjast on eetris pühapäeval, 5. veebruaril.

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: