Mõlemad osapooled näevad tekkinud probleemile erinevat lahendust, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Meie seisukoht on see, et meile on see äärmiselt vajalik varu. Selles mõttes oleme me enda taotluse juures kinni. Meile on see eluliselt vajalik," rõhutas Eesti Energia Kaevanduste ASi juhatuse esimees Veljo Aleksandrov.

Tema hinnangul võiks riik probleemi lahendamisel arvestada seda, kellel on põlevkivi rohkem vaja. "Riik võiks vaadata, kellel on seda kivi ennekõike vaja. Vastavalt seadusele, kellel lõppevad varud lähima viie aasta jooksul, sellel tekib ka õigus taotleda seda varu," pakkus Aleksandrov.

Samas ei lõpe ei Estonia kaevanduse ja ka Narva karjääri varud lähima viie aasta jooksul. "Investeeringuid teeb meie ettevõte 30-40 aasta vaates. Kui räägime Estonia kaevandusest ja Narva karjäärist, siis on meil vaade 15-20 aastat," ütles Aleksandrov.

VKG juhatuse liige Jaanus Purga arvates võiks mõlemale ettevõttele Uus-Kiviõli kaeveväljal kaevandusloa anda. Tema sõnul peaks kompromissi leidmisel arvestama seda, milline on põlevkivi tarbimine ja kasutus, mitte see, kui palju keegi teoreetiliselt tahaks või sooviks kaevandada.

"Kompromiss võiks olla nii, et nii nemad kui meie saaksime tootmist jätkata. Uus-Kiviõli kaeveväljale võiks anda välja kaks kaeveluba - üks VKGle ja teine Eesti Energia kaevandustele. Me ei pretendeeri suuremale proportsioonile kaeveväljast, kuid teatud osale kindlasti. See võiks olla mõistlik kompromiss, kus mõlemad ettevõtted saaksid jätkata oma tootmist nii, nagu neil planeeritud on," rääkis Purga.

Ta lisas, et kindlasti ei ole ühele kaevaväljale kahe kaevanduse rajamine mõistlik. "Kahte kaevandust füüsiliselt rajada ei ole otstarbekas, aga kui antakse välja kaks kaeveluba, siis on võimalik rajada kaevandus: 1. koos, näiteks ühisettevõttena; 2. on võimalik, et üks ettevõte opereerib teise jaoks; 3. on võimalus, et keegi kolmas üldse kaevab," selgitas Purga.

Keskkonnaministeeriumi teatel VKG kompromissettepanek lahendamaks tüli Eesti Energiaga Uus-Kiviõli kaevevälja pärast esitatud kujul läbi ei lähe. Ministeeriumi hinnangul ajaks mõlemale ettevõttele kaevandamise loa andmine aastase kaevandamismahu vastuvõetamatult suureks.

"Meil on praegu piirang mitte rohkem kui 20 miljonit tonni põlevkivi aastas kaevandada. Kui me annaksime uue loa VKG kaevandustele, siis umbes 23 miljonit tonni tuleks toodangu maht ja seda me ei tohi vastavalt maapõueseaduse sätetele üldse suurendada," selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep.