Helen Sildna: Eesti muusikal läheb hästi
Kas selleaastane Tallinn Music Week (edaspidi TMW) oli senistest festivalidest kõige võimsam?
Mul on tunne, et selle aasta TMW oli mõnes mõttes murranguline. Eelkõige just seetõttu, et sel korral oli tunda, et just kohalik muusika-skene on hakanud paremini aru saama, mis selle ettevõtmise tegelik sisu on. Artistide esindajad suhtlesid aktiivselt delegaatidega, bändid tegid endale tublilt promo, osaleti aktiivselt. Rõõm on ka selle üle, et publikunumber, mis kolmel õhtul klubides Eesti muusikat kuulamas käis, oli päris korralik. 7600 inimest on juba Saku Suurhalli täis rahvast ja kui mõelda, et kõik need inimesed tulid kuulama uut Eesti muusikat, siis tundub, et Eesti muusikal läheb täna päris hästi. Rahvusvaheliste külaliste tagasiside on olnud ka päris tugev, rohkem kui kunagi varem on juba ühendust võetud konkreetsete ideede ja ettepanekutega. Kõik külalised on kiitnud, kui mitmekesine muusikavalik meil siin on. Täiesti unikaalseks lausa maailmamastaabis peetakse seda, et me oleme suutnud kokku viia popi-rocki ja klassikalise muusika. Ma ise usun, et see on ääretult eluterve ja oluline - et publik harjuks suhtuma muusikasse eelarvamustevabalt.
Mitmele kontserdile ise jõudsid ja kes oli lemmik?
Ma jõuan alati oluliselt vähem kontserte vaadata, kui ma sooviksin. Reedest õhtut alustasin Mari Kalkuniga, mis oli maagiline, tõesti väga-väga hea. Sealt edasi Mustpeade Majas Odessa Popi programmi vaadates. Järjest toredad asjad olid seal kõik - Multuphonic Rodent, Kreatiivmootor, Pastacas, Badass Yuki. Rock Cafes oli reede õhtul ka väga sisukas programm. Murmansk andis suurepärase laivi Von Krahlis. Laupäevaseid üks highlighte oli mulle kindlasti Ewert & the Two Dragons, tõeliselt võimekas suure lava bänd, ilus muusika. Iiris oli tuntud headuses. Nüüdisklassika programm Mustpeade Majas oli suurepärane, nooruke edukas elektroonikaartist Venemaalt Mujuice oli tõeliselt hea. Üldiselt tahaks, et saaks selle festivali veel korra läbi teha, sel korral lihtsalt bände vaadates.
Kas sind ennast ka üllatab, et Eestis nii palju muusikat tehakse?
Üllatab küll jah. Muusikaga aktiivselt tegelevate inimeste hulk meie rahvaarvu peale on tõesti ikka päris muljetavaldav. Aga just viimastel aastatel on kuidagi eriliselt palju hakanud tekkima ka omanäolisi bände, kollektiive, artiste. Eks sellise festivaliga nagu TMW ongi see lugu, et me võime siin ju pingutada ja korraldada, kui aga päeva lõpuks ei ole kriitilist massi head ja huvitavat muusikat tegevaid artiste, ei ole sellel pingutusel mõtet. Eestil on see hulk head muusikat olemas ja seda tekib iga päevaga juurde ja see muutub iga päevaga paremaks ja profimaks ning huvitavamaks. Oluline on aga, et nendel muusikutel oleks motivatsioon, et oma karjääri pidevalt edasi arendada, sest ainult püsiva tööga muutuvad need artistid piisavalt heaks, et ka rahvusvahelises konkurentsis vastu pidada. Eesti muusikutele peab aga olema kõigepealt siin riigisiseselt piisavalt väljundit, et tegutseda ja areneda - kontserttuurid, festivalid, meediatähelepanu. Artistid peavad õppima paremini kommunikeerima, paremini ka oma fännide ja kuulajatega tööd tegema. Sel moel loovad nad endale kõigepealt Eestisiseselt turu ja publiku, see on oluline.
Nimeta mõni Eesti bänd, kes tänu TMW-le nüüd maailmas rohkem tuntud on
Iiris kindlasti, Aides, Svjata Vatra, Kirtana Rasa, Kadri Voorand, Goresoerd. Tänavustest TMW favoriitidest on veel pisut vara rääkida, see info on väga värske ja peab pisut veel settima. Puhtalt läbi välispressi kajastuste on mitmed nimed väärtuslikku tagasisidet ja mainimist saanud. Mis aga kõige olulisem - Eesti muusikal on ühtäkki rahvusvaheliselt olemas mingi nägu ja kuvand ja see on cool ja pop ja elevusttekitav. Meie vastu tuntakse huvi. Sellele pinnasele on lihtsam uusi asju ehitada.
Oled sa jälginud, kui palju mujal maailmas TMW kajastust on leidnud?
Jälgin. Ja väga korralikult saame kajastust. Ja läbi selle festivali saab kajastust ka Eesti riik ja Tallinna linn. Väliskommunikatsiooni osas on meid väga aidanud ka Kultuuripealinna uudisväärtus, see tõesti köidab inimesi. Hea meel, et oleme saanud välispressi tööd ka kultuuripealinnaga koostöös teha. Eelmisel aastal ilmus TMW-st põhjalikke arvustusi ja uudiseid ligi 30-s rahvusvahelises väljaandes. See on hea tulemus. Välispressiga teeme me süstemaatiliselt tööd.
Kas kõik esinejad olid kohe esimese kutse peale nõus osalema või tuli kedagi väga paluda?
Sel aastal oli meil esimest korda taotlusvoor - suurem osa artistidest avaldasid ise soovi programmis osaleda. Meile laekus üle 300 taotluse rahvusvaheliselt, millest saime rahuldada 147. Mõned artistid, kes olid programmi seisukohalt olulised, kutsusime ka ise. Üldiselt aga jätkame ka järgmisel aastal taotlusvooruga. Väga paluda ei olegi kedagi mõtet - asjal on pointi AINULT siis, kui artist saab ise aru, miks talle see festival kasulik võiks olla. Kui ta tuleb vaid sellepärast, et paluti, siis ongi juba midagi paigast ära ning tema jaoks on see lihtsalt üks tasuta antud kontsert.
Sel aastal tutvustasite ka Eesti disaini, kas on veel mingeid ideid, millega võiks üritust siduda?
Kogu loometööstuse valdkonnaga tegelikult. Usun, et oma muusikaprogrammi mahult TMW enam oluliselt laienema ei peaks, kindlasti aga sisult ja mitmekesisuselt. Miks mitte ei võiks olla TMW raames eraldi muusikafilmide ja -videote programm jne. Neid ideid annaks lõputult arendada.
Kuidas sa seda kõike jaksad, sinu sõpradelt on kuulda olnud, et aasta algusest saadik pole sind enam näha olnud?
Jah, on tõsi, et selliste protsesside haldamine nõuab 100% tähelepanu. Ajast jääb nende 7 päeva ja 24 tunniga ööpäevas tugevalt puudu. Paar kuud enne festivali ei ole võimalust tõesti mitte millegi muuga tegeleda kui tööga, maht on suur ja detailiderohke. Ma jaksan, kuna ma näen, et sellel on perspektiivi ja ma näen edasiarengut - nii Eesti kultuuri ja loomeettevõtluspoliitikas ja ka muusikavaldkonna enda siseselt. Fakt on see, et praegu tuleb kas tegutseda või jääme igaveseks sellest mängust välja. Sellega ma aga ei lepi, sest see oleks arulage ja andeksandmatu potentsiaali kasutamata jätmine. Elan lootuses, et ehk on tulevikus võimalust TMW korraldustiim vähe püsivamatel alustel festivali juurde tööle võtta. Minuga koos teeb seda festivali hulk imelisi inimesi, kes kõik teevad seda hetkel entusiasmist oma põhitöö kõrvalt. Igavesti see niimoodi uneaja arvelt muidugi kesta ei saa. See on aga juba finantseerimise ja riiklike prioriteetide küsimus. Me olime valmis seda algatust just niimoodi alustama. Kui oleme end õigustanud (loodan, et nüüd ehk juba oleme), siis loodan, et meil tekivad ka paremad võimalused. Ühel hetkel peab ka muusikavaldkond ise sellesse ettevõtmisesse investeerima hakkama, kui selles väärtust nähakse.
Kas jäid rahule ja mis oleks võinud olla teisiti?
Jäin rahule. Mis oleks võinud teisiti olla - meil oleks võinud olla püsiv full time team selle festivali korraldamiseks, aga me saime hakkama. Sest me tahame seda festivali hästi teha, see on meile oluline. TMW põhi-team, kes festivali toimumisse tugevalt panustab: Kristiina Alliksaar, Ingrid Kohtla, Ivo Kiviorg, Kristo Rajasaare, Uku-Kristjan Küttis, Laura Kivik, sel aastal ka Toomas Olljum, Darja Saar ja veel mitmed abilised ning kogu showcase-korraldajate võrgustik. Tänan neid kõiki südamest, viimased paar kuud on nõudnud neilt kõigilt suurt pingutust.
Festival on läbi, kas nüüd algab juba järgmise aasta ürituse korraldamine või saad vahepeal puhata ka?
TMW on tänaseks tegelikult aastaringselt toimiv Eesti muusikat rahvusvaheliselt esindav bränd. Kui meie programmist saavad artistid esinema partnerfestivalidele maailmas, siis me esitleme neid seal - toetame turunduse, kommunikatsiooni ja kontaktidega. Aastaringselt töötame me edasi kõigi nende 100 väliskontaktiga, keda siia kutsume - et tuleks parem tulemus Eesti muusikale. Teatud juhtudel aitame artistidele ka toetusi taotleda - teeme kõik, mida saame, et neile võimalusi luua välispubliku tähelepanu saamisel. Lisaks korraldan ma ju kontserte, 14. mail tuleb Von Krahlis Swans ja siis 20. mail Kumu ÖÖ.
Toimetaja: Madis Laur