USA ja Venemaa võivad peagi tuumarelvade alase leppeni jõuda

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.
USA president Barack Obama rõhutas kohe ametisse astudes, et maailm ei tohi hetkeprobleemide tõttu kaotada silmist suuremaid ohte ja üheks neist on kahtlemata tuumarelvad. Obama peatus sel teemal taas läinud nädalal Kongressis peetud kõnes.

"Ajal, mil oleme kahes sõjas, oleme jätkuvalt silmitsi ka kõige suurema ohuga Ameerika rahvale - ohuga, mida kujutavad endast tuumarelvad," rääkis Obama.

Selle ohu vähendamiseks on USA juba kuid pidanud läbirääkimisi Venemaa, maailma suuruselt teise tuumariigiga. Seni reguleeris mõlema maa tuumaarsenalide suurust 1991. aastal allakirjutatud START-lepe, mis sätestas, et mõlemal maal võib olla kuni 6000 tuumalõhkepead ja vastastikku korraldatakse sellest kinnipidamise taganmiseks kontrollreide.

USA eelmine valitsus ei pidanud leppe pikendamist oluliseks. Ja kuigi Obama administratsioon alustas mullu Venemaaga kiiresti uusi läbirääkimisi, et riikide vahel sõlmida uus tuumarelvade alane lepe, ei jõutud 5. detsembriks, mil START aegus, uute kokkulepeteni.

Nüüd on läbirääkimised jõudnud lõppfaasi, teatasid mõlema riigi esindajad täna Pariisis toimuval tuumadesarmeerimise alasel konvernetsil.

"Oleme leppega jõudnud lõppfaasi, jäänud on tehniliste üksikasjade ja mõne väikse küsimuse täpsustamine," ütles USA välisministri asetäitja relvastuskontrolli alal Ellen Tauscher.

Sama kinnitas ka Venemaa esindaja.

"Lepe on põhimõtteliselt saavutatud, läbirääkimised on lõpetatud. Täpsustame viimaseid
tehnilisi üksikasju. Meie riikide presidendid saavad sellele alla kirjutada juba väga varsti, küsimus on nüüd selles, kus see alla kirjutada. Kõige olulisem küsimus on aga see, et mõlema riigi parlamendid leppe kohe ka ratifitseeriksid," rääkis Vene parlamendi ülemkoja väliskomitee esimees Mihhail Margelov.

Juunis toimunud tippkohtumisel leppisid Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev kokku, et uues leppes vähendakse mõlema riigi tuumarelvi umbes 1500ni.

Nii Washington kui ka Moskva soovivad uut lepet osalt ka seepärast, et see annaks neile uut moraalset kapitali veenmaks Iraani ja põhja-Koread oma tuumarelva programme lõpetama.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: