Tuumarelvade arv väheneb, aga nende moderniseerimine käib edasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tuumarelvade vastane meeleavaldus Saksamaa pealinnas Berliinis.
Tuumarelvade vastane meeleavaldus Saksamaa pealinnas Berliinis. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com / Omer Messinger

Tuumariikide valduses olevate aatompommide arv väheneb, kuid see ei tähenda, et need riigid oleksid lõpetanud tuumarelvade moderniseerimise.

USA, Venemaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistani, Iisraeli ja Põhja-Korea valduses oli aasta alguse seisuga kokku 13 400 tuumalõhkelaengut, selgub Rootsi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) esmaspäeval avaldatud raportist, mida vahendas Raadio Vabaduse / Vaba Euroopa veebiväljaanne. Tuumarelvade arv on aastaga vähenenud 465 võrra, kui aasta tagasi oli üheksa riigi valduses oli kokku 13 865 aatompommi.

Tuumalaengute arvu vähenemine tuli peamiselt USA ja Venemaa valduses olevate vananenud relvade likvideerimisest. Nende kahe riigi valduses on kokku umbes 90 protsenti maailma tuumarelvadest. Ameerika Ühendriikide tuumaarsenal kahanes 385 ja Venemaa oma 125 ühiku võrra, edastas SIPRI. Seevastu Hiina, Briti, India ja Põhja-Korea tuumaarsenal suurenes pisut.

 

USA ja Venemaa tuumalõhkepeade arv kahanes vastavalt 2010. aastal sõlmitud strateegiliste ründerelvade piiramise täiendavale lepingule (niinimetatud uus START-leping) ja see viidi ellu aastatel 2018-2019. Mõlema riigi tuumaarsenal oli 2019. aastal allpool lepingus seatud taset.

Uue START-lepingu pikendamine tuleb arutuse alla juuni lõpus algavatel läbirääkimistel Venemaaga, ütles USA juhtiv läbirääkija. Washington on kutsunud kõnelustel osalema ka Hiina.

"Uue START-lepingu osas püsiv ummikseis ja 1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud kesk- ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise lepingu (INF) nurjumine 2019. aastal annab tunnistust, et kahepoolsete tuumarelvade piiramise lepingute aeg USA ja Venemaa vahel on lõppenud," ütles SIPRI tuumarelvastuse, tuumarelvade leviku piiramise ja relvastuskontrolli valdkonna direktor Shannon Kile.

INF leping kukkus eelmisel aastal kokku, kui USA sellest ametlikult taganes, süüdistades Venemaad lepingu sätete rikkumises. Venemaa lükkas süüdistused tagasi ja peatas vastusammuna ka ise oma osaluse lepingus.

"Suhtluskanalite kadumine Venemaa ja USA vahel, mis oleks pidanud edendama läbipaistvust ja hoidma ära valestimõistmised oma tuumarelvade võimalikest paigutamisest ja võimeusest, võib viia uue tuumavõidujooksuni," lisas Kile.

Uus START-leping, mis on viimane suur relvastuskontrolli leping USA ja Venemaa vahel, peaks aeguma 2021. aasta veebruaris. Leping seab ülempiiri mõlema riigi tuumalõhepeade ning nende kohaletoimetamise süsteemide arvule.

Venemaa on soovinud lepingu pikendamist viie aasta võrra, samal ajal, kui USA on tõrkunud, öeldes, et soovib ka Hiina lülitumist leppesse. Peking, mille tuumaarsenal moodustab aga ainult murdosa kahe suurima tuumariigi tuumarelvastusest, on seni tõrkunud leppega liitumast.

SIPRI andmeil on Hiina jõudnud poole peale oma tuumarelvastuse märgataval moderniseerimisel. "Ta arendab esmakordselt niinimetatud tuuma-triaadi, mis koosneb maal ja merel paiknevatest rakettidest ja tuumarelva kandvast lennuväest," märkis SIPRI.

Instituudi andmeil suurendavad ka India ja Pakistan aeglaselt oma tuumaarsenali, ning ka Põhja-Korea jätkab tuumarelvade arendamist, nähes selles oma riikliku julgeolekustrateegia keskset elementi.

SIPRI märkis, et Põhja-Korea ei esitanud mingeid andmeid oma tuumarelvavõimekusest ning samuti jätkas Iisrael oma senist poliitikat mitte kommenteerida oma tuumarelvastust.

SIPRI andmed riikide tuumaarsenalist:

 

 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: