Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eesti läks üle digilevile
Eesti telesaatjad lõpetasid täna varahommikul kella viie paiku 55 aastat töötanud analoogtelevisiooni edastamise ning Eesti läks täielikult üle digitaalsele telepildi edastusele ehk digilevile.
Vaata ka AK videost, kuidas Tallinna saatjad kinni pandi.
Eesti telejaamade juhid ning digilevile ülemineku valitsuskomisjoni liikmed kogunesid täna varahommikul enne kella viit Tallinna teletorni, et saata analoogtelevisoon igaveseks ajalukku.
Kui kell sai viis, hakkasid komisjoni juht Jüri Pihel, Levira juhatuse liige Tiit Tamm, rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg, rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar, Kanal 2 peadirektor Urmas Oru ja TV3 juht Priit Leito helistama saatekeskustesse ning nende korralduse peale lülitati analoogtelevisiooni saatjad üle Eesti ükshaaval välja.
Kõige esimesena lülitati kinni Pärnu ning viimasena Tallinna saatjad. Kella 5.15 paiku oli Eesti täielikult digilevile üle läinud.
Kõik inimesed, kes kasutasid enne tänast tavalist katuse- või toaantenni ning nägid vaid kolme Eesti kanalit, pidid ostma digitaalset vastuvõttu võimaldava digiboksi, sest ilma selleta nende teler enam telepilti ei näita.
Tasuta kanalite vaatamiseks ei ole vaja ühegi teenusepakkujaga liituda, seda tuleb teha vaid rahvusvaheliste ja kodumaiste tasuliste kanalite vaatamiseks. Võimaluse korral võib aga liituda ka mõne tasulise kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega.
Digilevile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel ütles eile pärastlõunal ERR-i uudisteportaalile, et 570 000 kodust oli endiselt analooglevis ligi 3% ehk 20 000 majapidamist. "Kuid see number muutub praegu tundidega," lisas ta.
Digilevi vastuvõtuks sobib detsimeeterantenn. Kui palju võib olla inimesi, kes peavad lisaks digiboksile ostma ka uue antenni, ei osanud Pihel pakkuda.
Digilevi ei ulatu praeguse seisuga vähem kui sajasse kodusse. "Tegu on tõepoolest üksikute kohtadega üle Eesti, mitte massilise probleemiga," lisas Pihel ning kutsus inimesi, kes on antenni korda teinud ja häälestanud, kuid signaal on endiselt ebapiisav, andma sellest komisjonile teada meiliaadressil: [email protected].
Millist digiboksi osta?
Digiboksi valides tuleks jälgida, et sellel oleks digilevi märk. See annab Piheli sõnul kinnituse, et seade on põhjalikult testitud, usaldusväärne ja ühildub Eesti digilevi võrguga ka aastate pärast. Sellise märgiga digibokside ja digitelerite mudeleid on ligi 300.
Pihel soovitas tulevikku silmas pidades mõelda läbi, milliseid kanaleid soovitakse vaadata. Kui televaataja tahab näha uusi kodumaiseid ja rahvusvahelisi telekanaleid, tasub kohe osta selline digiboks, millesse saab vajadusel sisestada tasuliste kanalite vaatajakaardi. Ainult tasuta kanalite vaatamiseks mõeldud digiboks tasuliste kanalite vastuvõtuks ei sobi.
Samuti tuleks kaaluda, kas tahetakse näha kõrgeraldusega üliselget telepilti. Kuna MPEG-4 AVC standard, mille Eesti digiTV-le valis, võimaldab ka kõrgeraldusega telekanalite edastust, siis on vastuvõtuseadmele kasulik MPEG-4 AVC Full HD või HD Ready pildiformaadi toetus ning digitaalse väljundi (HDMI) olemasolu.
Pihel: kõik võidavad
Piheli sõnul on digilevile üleminek kasulik nii televaatajatele, telekanalitele kui riigile. Vaatajale toob digiTV senisest suurema kanalivaliku, kõrgema heli- ja pildikvaliteedi, elektroonilise telekava, eri keeltes heli ja subtiitrid ning tulevikus võimaluse vaadata üliselgelt HD telepilti.
Telejaamadele on digiedastus mitu korda odavam kui analoogedastus ning programmide edastuskulud vähenevad, mis annab Piheli sõnul võimaluse arendada programmi ja toota uusi saateid.
Riigil vabaneb eetriressurss, mida saab kasutada uute teenuste pakkumiseks ning tehnoloogiate nagu üle-Eestiline lairiba internet arendamiseks.
Üleminek digiTV-le algas üle-eelmise aasta märtsi lõpus, kui Ruhnu saarel lõpetati esimese piirkonnana Baltimaades täielikult analoogtelevisiooni edastamine.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad digitelevisioonile üle minema hiljemalt 2012. aastaks.
[flowplayer]://media.err.ee/uudised/2010-07-01_AK_eesti_laks_digilevile_ule.mp4[/flowplayer]
Eesti telejaamade juhid ning digilevile ülemineku valitsuskomisjoni liikmed kogunesid täna varahommikul enne kella viit Tallinna teletorni, et saata analoogtelevisoon igaveseks ajalukku.
Kui kell sai viis, hakkasid komisjoni juht Jüri Pihel, Levira juhatuse liige Tiit Tamm, rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg, rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar, Kanal 2 peadirektor Urmas Oru ja TV3 juht Priit Leito helistama saatekeskustesse ning nende korralduse peale lülitati analoogtelevisiooni saatjad üle Eesti ükshaaval välja.
Kõige esimesena lülitati kinni Pärnu ning viimasena Tallinna saatjad. Kella 5.15 paiku oli Eesti täielikult digilevile üle läinud.
Kõik inimesed, kes kasutasid enne tänast tavalist katuse- või toaantenni ning nägid vaid kolme Eesti kanalit, pidid ostma digitaalset vastuvõttu võimaldava digiboksi, sest ilma selleta nende teler enam telepilti ei näita.
Tasuta kanalite vaatamiseks ei ole vaja ühegi teenusepakkujaga liituda, seda tuleb teha vaid rahvusvaheliste ja kodumaiste tasuliste kanalite vaatamiseks. Võimaluse korral võib aga liituda ka mõne tasulise kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega.
Digilevile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel ütles eile pärastlõunal ERR-i uudisteportaalile, et 570 000 kodust oli endiselt analooglevis ligi 3% ehk 20 000 majapidamist. "Kuid see number muutub praegu tundidega," lisas ta.
Digilevi vastuvõtuks sobib detsimeeterantenn. Kui palju võib olla inimesi, kes peavad lisaks digiboksile ostma ka uue antenni, ei osanud Pihel pakkuda.
Digilevi ei ulatu praeguse seisuga vähem kui sajasse kodusse. "Tegu on tõepoolest üksikute kohtadega üle Eesti, mitte massilise probleemiga," lisas Pihel ning kutsus inimesi, kes on antenni korda teinud ja häälestanud, kuid signaal on endiselt ebapiisav, andma sellest komisjonile teada meiliaadressil: [email protected].
Millist digiboksi osta?
Digiboksi valides tuleks jälgida, et sellel oleks digilevi märk. See annab Piheli sõnul kinnituse, et seade on põhjalikult testitud, usaldusväärne ja ühildub Eesti digilevi võrguga ka aastate pärast. Sellise märgiga digibokside ja digitelerite mudeleid on ligi 300.
Pihel soovitas tulevikku silmas pidades mõelda läbi, milliseid kanaleid soovitakse vaadata. Kui televaataja tahab näha uusi kodumaiseid ja rahvusvahelisi telekanaleid, tasub kohe osta selline digiboks, millesse saab vajadusel sisestada tasuliste kanalite vaatajakaardi. Ainult tasuta kanalite vaatamiseks mõeldud digiboks tasuliste kanalite vastuvõtuks ei sobi.
Samuti tuleks kaaluda, kas tahetakse näha kõrgeraldusega üliselget telepilti. Kuna MPEG-4 AVC standard, mille Eesti digiTV-le valis, võimaldab ka kõrgeraldusega telekanalite edastust, siis on vastuvõtuseadmele kasulik MPEG-4 AVC Full HD või HD Ready pildiformaadi toetus ning digitaalse väljundi (HDMI) olemasolu.
Pihel: kõik võidavad
Piheli sõnul on digilevile üleminek kasulik nii televaatajatele, telekanalitele kui riigile. Vaatajale toob digiTV senisest suurema kanalivaliku, kõrgema heli- ja pildikvaliteedi, elektroonilise telekava, eri keeltes heli ja subtiitrid ning tulevikus võimaluse vaadata üliselgelt HD telepilti.
Telejaamadele on digiedastus mitu korda odavam kui analoogedastus ning programmide edastuskulud vähenevad, mis annab Piheli sõnul võimaluse arendada programmi ja toota uusi saateid.
Riigil vabaneb eetriressurss, mida saab kasutada uute teenuste pakkumiseks ning tehnoloogiate nagu üle-Eestiline lairiba internet arendamiseks.
Üleminek digiTV-le algas üle-eelmise aasta märtsi lõpus, kui Ruhnu saarel lõpetati esimese piirkonnana Baltimaades täielikult analoogtelevisiooni edastamine.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad digitelevisioonile üle minema hiljemalt 2012. aastaks.
[flowplayer]://media.err.ee/uudised/2010-07-01_AK_eesti_laks_digilevile_ule.mp4[/flowplayer]
Toimetaja: Oliver Kahu
