Justiitsministeeriumi andmetel on tänavu üheksa kuuga registreeritud 51 alaealiste vastu internetis toime pandud seksuaalkuritegu, millest on kinnitust leidnud üle poole juhtumitest.

Baum märkis, et kuigi alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude hulk ei näita suurenemist, siis on tendents selles suunas, et seksuaalkuriteo toimepanija kohtub oma ohvriga interneti teel.

"Ka reaalses keskkonnas toimuv kuritegu saab sageli alguse internetis ehk ohvrit ei püüta tänavalt. Küll aga näitavad suurenemist alaealiste suhtes toime pandud internetikelmused ja identiteedivargused," kinnitas Baum.
 
Tema sõnul on internetis enim levinud seksuaalkuritegudeks lapspornograafia levitamine ehk see, kui internetist on alla laetud lapspornograafiat sisaldavaid faile.

Baum nentis, et ei ole ühest retsepti, kuidas saaksid vanemad oma lapsi säästa selliste kuritegude ohvriks langemisest, kuid on tegureid, millele neil tuleks kindlasti tähelepanu pöörata.

Vanemad peavad laste tegevust internetis jälgima

"Vanematel tuleb selles osas harida nii ennast kui ka lapsi. Mingisuguses vormis vanemate kontroll laste tegevuse üle internetis on oluline. Samas tuleb siin arvestada lapse vanust. Eelkooliealiste või algklasside õpilaste tegemistel peaksid vanemad hoidma rohkem pilku peal  kui teismeliste tegemistel," ütles Baum.

"Olen selle probleemi näitlikustamiseks ka varasemalt kasutanud võrdlust liiklusest: enne kui laseme enda võsukesed tänavale toimetama, õpetame neile selgeks elementaarsed ohtusvõtted. Sama põhimõte võiks kehtida ka laste arvutikasutuse puhul. Enne kui jätta laps arvuti ja internetiga üksinda, tuleb talle siiski õpetada elementaarsed tõed, kuidas olla netis ohutult," märkis ta.

Baumi sõnul ei ole sajaprotsendilist turvalisust kunagi olemas, kuid kui lapsel on teada elementaarsed tõed ning oskus ohusituatsioone ära tunda ja nendele adekvaatselt reageerida, saab turvalisuse viia suhteliselt kõrgele tasemele.

"Ei ole soovitatav, et eelkooliealine või algklassilaps jäetakse arvuti ja internetiga n-ö omaette. Minu soovitus oleks hoida arvutit näiteks elutoas, et oleks võimalik jälgida, millega täpsemalt laps internetis tegeleb. See võimaldab vajadusel teda juhendada ning tema küsimustele vastata," ütles Baum.

Samas tõdes ta, et teismeliste puhul see võte enam üldiselt ei toimi, sest lapsed on jõudnud vanusesse, kus nad vajavad rohkem privaatsust ja enam ei tehta oma tegemisi vanemate silma all.

"Selleks ajaks peaks olema ka lapsel selge, kuidas internetis turvaliselt käituda: iga inimene, kes ennast netis tuttavaks pakub, ei pruugi olla see, kelleks ta väidab end olevat; loteriid ei võideta, kui loteriid ei mängita; kas ikka maksab ennast veebikaamera ees alasti koorida jne," nentis ta.

Baumi sõnul on oluline lapse ja vanema vaheline usaldus, et laps julgeks tulla vanemaga rääkima, kui keegi teda netis ahistab või midagi muud ohtlikku juhtub. "Laps ei ole reeglina selles süüdi, kui ta näiteks pedofiili huviobjektiks internetis satub. Samuti ei ole selles süüdi internet või arvuti olemasolu majas - karistuseks arvutikeelu panemine võib anda paraku hoopis vastupidise tulemuse soovitule," arvas Baum.

Kriminaalametnik soovitab vanematel ka vaadata avalikes suhtluskeskkondades (Facebook, Orkut, Rate jms) oma lapse profiile, et näha, kes on tema sõbrad. "Kui te märkate avalikus profiilis midagi ebasündsat (pildid, tekst, kahtlased tuttavad jne), siis on võimalus seda lapsele mainida. Samas ei soovitaks lapse järele nuhkida, salaja tema e-kirju lugeda, MSNi vestlusi salvestada - see lõpeb üldiselt vahelejäämisega ning sellisel juhul on usaldust lapsega taastada väga raske. Kindlasti tasuks ehk natuke rohkem lapse tegemistel pilku peal hoida, kui laps kasutab veebikaamerat," ütles Baum.

Kahtlastest juhtumitest peab teavitama politseid

"Juhul, kui laps on langenud ahistamise ohvriks, tuleks sellest kohe politseid teavitada. Kui ahistamine on füüsiline, tuleks perearsti juures või erakorralise meditsiini osakonnas fikseerida vigastused," kinnitas Baum.

Tema sõnul tuleks virtuaalse ahistamise korral säilitada kindlasti tõendid ja mitte neid kustutada enne politseiga suhtlemist. "Siin on märksõnaks: kopeeri-blokeeri-registreeri. Ehk siis lahtiseletatuna: kopeeri link, tekst, saadetud materjalid, vajadusel tee ekraanist pilt; blokeeri ahistaja, saada kopeeritud materjalid politseile," märkis Baum.

Kriminaalametnik toonitas, et politseile avalduse tegemisel või materjalide saatmisel tuleb võimalikult täpselt lahti kirjutada, mis juhtus, millal juhtus ja kus juhtus (keskkond, sait, foorum), lisada asjassepuutuvad kasutajanimed ning panna juurde materjalid, mis eelnevalt kopeeritud.

"Rõhutaksin, et sattudes internetis ahistaja ohvriks, tuleb igal juhul sellest informeerida politseid - kuigi teie ja teie laps käitusite õigesti ja blokeerisite ahistaja, saab ahistaja ikkagi segamatult edasi tegutseda ning järgmisi ohvreid otsida. Seega panen kõigile lastele ja eriti vanematele südamele, et sellistest juhtumitest meid teavitataks. Informatsiooni võib saata kas elukohajärgsesse politseiasutusse või ka näiteks politsei üldmailile ppa@politsei.ee ," ütles Baum.

Tema kinnitusel teeb politsei selliste kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks pidevalt koostööd koolide, lastekaitse liidu, sotsiaalministeeriumi ja teiste partneritega nii kampaaniate, teavituste kui ka koolituste osas.

Samuti käivitus alates 1. septembrist lastekaitse liidu eestvedamisel projekt "Tark netis", millega tõstetakse nii laste kui vanemate teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest ning käivitatakse vihjeliin.