Ligi kaks tundi vältava vestluse ajal esitatavad küsimused puudutavad erinevaid valdkondi, alates sellest, kus on sündinud vastaja vanemad ja kus tema ise. Millised tervisemured ning kroonilised haigused on saatnud teda lapsepõlves, koolis ja tööl, ning milline on tema toimetulek käesoleval hetkel, kirjutas Postimees.

Uuringu koordinaatoriks on Tervise Arengu Instituut, mille teaduri Leila Oja sõnul tehti viimane ja seni ainus nii mahukas uuring kümme aastat tagasi.

Kuna 1996. aasta tulemusi ei olnud seni millegagi võrrelda, siis annab nüüdne uuring tema sõnul hetkeolukorrale lisaks ülevaate ka sellest, kas eestlaste tervis on kümne aastaga paremaks või halvemaks läinud, ning milline on see muu Euroopaga võrreldes.

Lisaks sellele peaks uuring Oja kinnitusel andma vastuse küsimusele, mida on vaja teha rahva tervise parandamiseks.

Kõik 10 000 vastajat on juba välja valitud. Oja sõnul valiti vastajad rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel ja põhimõttel, et neid oleks eri vanuses, mõlemast soost, eri rahvusest ja maakondadest.

Saadud andmed laiendatakse kogu rahvastikule ja tulemused avaldatakse 2008. aastal.