Uno Laur: Eestil peab olema ka oma laevastik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kapten Uno Lauri sõnul on Eestis tekkinud olukord, kus praktiliselt enam ükski laev ei sõida Eesti lipu all, mis tema hinnangul võib viia siinse merenduse hääbumiseni.
"Eesti merelaevanduses oli siis, kui Eesti vabariik taasiseseisvus, üle 80 laeva. Neist üle 70 olid kaubalaevad, sealhulgas 50 000 ja 25 000 tonnised bulkerid. Nüüd on jäänud võibolla 7 kaubalaeva Eesti lipu alla," rääkis Laur ETV saatele "Aeg luubis".

Riigikogu liikme Tarmo Kõutsi sõnul on Eesti riik pannud merendusettevõtted võrreldes teiste mereäärsete riikidega ebavõrdsesse olukorda.

"Kui me võrdleme end teiste Euroopa Liidu riikidega, nendega, kel on otsene side merega, siis Eesti on praegu pea ainus, kes oma merendust ei toeta. See tekitab meie merendusettevõtetele küllaltki ebavõrdse lähtepositsiooni," märkis Kõuts.

Toetusskeeme on erinevaid. Skandinaavias tagastatakse ettevõtjatele sotsiaal- ja tulumaks, mis on arvestatud töötajate palkadelt. Mandrieuroopa osades riikides on meremehed tulumaksust vabastatud.  Lätis kehtestati hiljuti meremeestele madalamad maksumäärad.

"Mõni aasta tagasi Läti parlament muutis seadust, hakkas toetama läti laevaomanikke ja praegu on kümneid laevu juba Läti lipu alla tulnud," tõi kapten Laur võrdluse naabritega.

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing vaidleb küll Tallinkiga palga pärast, kuid on samas huvitatud, et firma pankrotti ei läheks. Meremehed on aga huvitatud oma lipu all töötamisest.

"Teise riigi lipu all on meremehel alati halvem töötada kui oma riigi lipu all. Kui inimene töötab Soomes, siis kui ta töötuks jääb, siis töötu abiraha ta ei saa. Sest abiraha võetakse residentsusriigi järgi. Seda ta peaks saama Eestist. Aga Eestis ei ole ta töötuskindlustus makstud, sest tööandja on Soomes," rääkis ametiühingu esimees Kaia Vask.

Seni on Eesti riik hoidunud toetuste jagamisest. Kuid jää võib olla hakanud liikuma. Hiljuti moodustati merenduse nõukoda lobitöö tegemiseks riigi merenduspoliitika väljatöötamisel. Sinna kuulub 11 inimest, teiste seas ka poliitikuid. Kes usuvad, et merenduspoliitika võib tõesti valmis saada.

"Kuna ma olen antud juhul ka riigikogu liige, siis mul ehk õnnestub sellele tegevusele oma väike panus lisada. Teine tõsine või mõjuv põhjus on see, et kui me veel kaua ootame, siis meil varsti enam merendust ei olegi," rääkis Kõuts.

Majandusministeerium valmistab ette merenduspoliitika dokumenti, mis peaks valmima järgmisel aastal. Minister Juhan Parts ütles, et merenduspoliitika ei tähenda ainult soodustusi, kuid ta ei välista neid ka.

"Kindlasti selle üks teema peab olema merendusega seotud ettevõtete konkurentsivõime," märkis Parts.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: