Riigiprokuratuur kahtlustab endist riigisaladuse kaitsjat Herman Simmi salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle edastamises välisriigile, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Samuti vahistati Herman Simmi abikaasa, keda kahtlustatakse riigireetmisele kaasaitamises. Kaitseministeeriumi kinnitusel ei töötanud Simmi abikaasa ministeeriumis.
 
Kuni 2006. aasta novembrini juhtis Simm kaitseministeeriumi julgeolekuosakonda, mille ülesanneteks on riigisaladuse kaitse korraldamine ministeeriumis ja selle koordineerimine. Pärast seda töötas Simm kuni käesoleva aasta märtsini ministeeriumi nõunikuna.

Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna ülesannete hulgas on samuti riigi julgeoleku volitatud esindajana rahvusvaheliste organisatsioonide ning välisriikide salastatud teabekandjate käibe ja kaitse ning teistele riikidele edastamise korraldamine ja välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele juurdepääsu võimaldavate sertifikaatide väljastamine.

Simm on riigi julgeoleku volitatud esindajana esindanud Eestit nii ELi kui NATO juures ja osalenud nende organisatsioonide teabekaitse süsteemi väljatöötamisel.

Ta on juhtinud valitsusdelegatsioone, mille töö tulemusena on sõlmitud salastatud teabe kaitse alased välislepingud kokku ligi paarikümne riigiga.

Herman Simm asus kaitseministeeriumisse teenistusse 1995. aastal kaitsepoliitika osakonna informatsiooni analüüsi büroo juhataja ametikohale. 2000. aastal moodustati riigisaladuse kaitse osakond ja Herman Simm nimetati selle osakonna juhataja ametikohale.

Varem töötas Simm siseministeeriumis kriminaal- ja vaneminspektorina, politseiametis erinevatel ametikohtadel ja politseiameti peadirektorina.

Simmi on autasustatud IV klassi Valgetähe teenetemärgi ning kaitseministeeriumi II klassi teenetemärgiga. Samuti on ta Kaitseväe eriteenete risti kavaler ja teabeameti teenetemedali ning politsei mälestusmedali omanik.

Kriminaalasja Simmi ja tema abikaasa üle menetlevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet ning teevad uurimise raames koostööd teabeameti ja kaitseministeeriumiga.

Karistusseadustik näeb riigireetmise eest ette kolme- kuni viieteistaastast vangistust.