Maaülikooli teadur Reet Karise sai möödunud aastal põllumajandusministeeriumilt 90 000 eurot, et uurida, kui palju taimekaitsevahendite jääke satub mesilastarudesse. Aastase uurimistöö tulemused annavad märku erinevate taimekaitsevahendite "kokteilist".

Karise ja tema kolleegide uuringute tulemused näitasid, et tarudes leidus viie erineva pestitsiidi jääke. Umbrohutõrje mürkide leidudest ületas Euroopa Liidu piirnormi kaks proovi glüfosaadi jääkidega ning kaks proovi klopüraliidi jääkidega.

Õietolmust leidsid teadlased kaheksat erinevat putukamürki, üht taimekürki ning kolme seenetõrje vahendit.

Üle lubatud normi leidus näiteks tsüpermetriini ja alfa-tsüpermetriini. Nende kasutamisel soovitatakse vältida pritsimist mesilaste lendamise ajal ehk päeval. Teadlased aga leidsid, et mürgid püsivad taimedel palju kauem kui mõned tunnid, mis on pritsimise ja uue korjeaja vahel.

Kui neid mürke kasutada õitsvate taimede pritsimiseks, on tõenäosus, et mürgid jõuavad tarru, väga suur.

Alfatsüpermetriin põhjustab kimalasetel veekadu. Sisuliselt kaotavad putukad keha suure eripinna tõttu väga kiirest vett ning surevad veepuudusesse.

Glüfosaat aga seob veemolekulid enda külge muutes kehas oleva vee kimalasele kättesaamatuks. Selgi puhul surevad mesilased veepuudusesse.

Mesilased puutuvad pestitsiididega kokku ka mujal peale põllutaimede. Näiteks põllu servas kasvavatel umbrohutaimedel. "Mesilased korjavad lisaks õienektarile ka lehenestet näiteks teraviljadelt, mille pritsimistöid mesilaste ohutust silmas pidades ei reguleerita," selgitas Karise.

Täiskasvanud mesilastest on kõige enam ohustatud ammed, kes tarbivad suurtes kogustes õietolmu ja nektarit, et toota toitepiima. "Hoolimata sellest, et vastseteni ja emadeni jõuab töömesilaste poolt filtreeritud toit ning seega vähem pestitsiide, leidsime haudmeproovidest kolme erineva pestitsiidi jäägid."

Erinevate riikide uuringutele tuginedes selgitas Karise, et nii umbrohutõrje kui putukamürgid üksi võetuna ei pruugi omada sama efekti, mis koostoimes.

"Kokkupuude mitmete pestitsiididega korraga või ka üksteise järel viib meid situatsiooni, kus nende ainete tegelikku mõju hinnata oleks väga raske kui mitte võimatu," ütles Karise. Pestitsiidide koos esinemisel võivad need üksteise toimet tugevdada või ka pärssida.

Sama kehtib ka inimese toidulauale sattunud mürkidega. Kuigi kogused erinevatest taimekaitsevahenditest võivad olla üliväikesed, hakkavad need inimorganismi mõjutama koostoimes.

On pestitsiide, mis kogunevad organismidesse. See tähendab, et organism ei lagunda neid. Need talletuvad ja mõjutavad inimest kogu aeg.

DDT puhul leiti, et just taoline kumuleerumine on seotud näiteks hüljeste ja kotkaste paljunemisedukuse väga tõsise langusega. "Kui otsida paralleele, siis inimeste paljunemisedukus on samuti tunduvalt langenud 1950 aastatega võrreldes näiteks," tõi Karise paralleeli.

Meie lastel esineb järjest rohkem ja rohkem allergiaid, mitte ainult lastel, kõigil inimestel. Allergia tekkepõhjust välja selgitada on äärmiselt keeruline.

Paljud pestitsiidid on oma olemuselt kantserogeensed. Neid aineid, mille puhul kantserogeensus on tugeva seosena tõestatud, Euroopa Liidu turult legaalselt osta ei saa ja kasutada ei tohi, kinnitas Karise.

Mesilaste väljasuremise võimalikke põhjusi

Ilmastik: meile kena ilmana tunduv ei pruugi soosida näiteks mõne mesilaste toitumises hädavajalikuna oleva taimeliigi või -rühma õitsemist. Samuti mõjutavad ebaloomulikult pikk või lühike, külm või soe talv.

Mesilaste haiguste ja parasiitide levik: suuremaid suremusi põhjustavad tavaliselt need haigused ja parasiidid, keda antud piirkonnas varem esinenud ei ole, mistõttu puudub konkreetsetel mesilastel immuunsus antud probleemi suhtes.

Toitumine: Ühekülgne toit nõrgestab organismi. Monokultuurse põllumaa osakaalu suurendamine ohustab mesilasi. Eesti ei ole veel klassikalise monokultuurse põllumaaga ala, kuid teatud taimeliikide kasvatamine on oluliselt suurenenud, seega võib piirkonniti esineda ka liigselt ühekülgset toitu.

Meetootlikkus: liigne mee tootmine kurnab mesilasi ja võib suurendada riski talvel hukka saada.

Talvise sööda kvaliteet ja kogus: rootslased on korduvalt näidanud, et need pered, kuhu sügisel anti 15 ja enam kilo lisasööta evivad mõnevõrra suuremat tõenäosust talv edukalt üle elada.

Mesilaseema kvaliteet: aretustöö võib olla kas positiivne või negatiivne. Kui aretuse eesmärk on saada ainult maksimaalset majanduslikku kasu tootev ema (maksimaalne meesaak, eriti madala agressiivsusega), siis võib tulemus olla negatiivne. Ideaal on kusagil vahepeal. Tugev tervis ja talvekindlus ei pruugi olla üksüheses seoses mee tootlikkuse ja sõbralikkusega.

Haigused ja parasiidid: näiteks varroalesta puhul mängib rolli mitte ainult see, kas pere sai enne talvitumist ravitud. Kui juba suvel oli suur lesta koormus, võib see olla kogu pere juurdekasvu ning elutegevust piisavalt nõrgestanud.

Pestitsiidid: nii põldudelt kui ka tarust (ravimid) pärit sünteetilised ained mõjutavad iga organismi tervist ja vastupanuvõimet.
Mesinikupoolne tegevus: hoolikas perede majandamine, kogu tegevuste kompleks, mõjutab kindlasti ellujäämisvõimet.

Üleelmine nädal tegi Eesti Mesinike Liit riigikogule pöördumise, milles palutakse ülemääraste pestitsiidide kasutamise lõpetamist.
Maaelu komisjonile, valitsusele, põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumidele pöördumisele kogutakse ka toetusallkirju ning praeguseks on sellele alla kirjutanud enam kui 2300 inimest.

Mesinike liidu andmetel on viimastel aastatel hukkunud 25-30 protsenti mesilasperedest. Mesilaste massiline hukkumine on liidu hinnangul märk keskkonnasaaste tugevast tõusust, iseäranis pestitsiidide kasutamisest, mis ohustab nii mesilasi kui inimesi.

Vaata ka homset "Terevisiooni", kus mesilastega seonduvast räägib mesinik Maire Valtin.