Mullu suurenes järsult vastuolulise taimekaitsevahendi glüfosaadi kasutamine ({{commentsTotal}})

Taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis viie aastaga kahekordistunud ning seejuures näitavad statistikaameti andmed, et mullu suurenes järsult vastuolulise glüfosaadi kasutamine. Umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat on üsna tõhus, kuid mitte eriti keskkonnasõbralik aine.

Eestis turustati 2016. aastal 834 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 17 protsenti rohkem kui aasta varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Statistikaameti uuring vahemikust 2011 kuni 2016 näitab, et turustatud vahendite kogus üha kasvab.

Glüfosaadi kasutamine kasvas 2016. aastal võrreldes aasta varasemaga 22 protsenti. Viie aastaga kasvas selle aine kasutamine koguni 45 protsenti.

"Glüfosaadi kogused on kahekordistunud selle viimase viie aasta jooksul, nii et glüfosaate turustati Eestis sellel aastal üle 400 tonni ja 2011. aastal 228 tonni. Me jälgime seda kasutust pindaalal ühiku kohta ja me ei saa öelda, et ta oleks pindalaühiku kohta kõrgem kui teistes Euroopa Liidu riikides," selgitas statistikaameti keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Kaia Oras.

Tema sõnul ei kasutata glüfosaate ainult põllumajanduses, vaid ka metsanduses, teeäärte töötlemisel, raudteedel ja haljastuses.

Kuna glüfosaat on väga püsiv ega lahustu vees, jõuab see maapinda, põhjavette ning kuhjub elusorganismidesse ja toiduahelatesse. Sellel on paljude teadlaste hinnangul toksiline mõju keskkonnale ja inimestele.

"On väga suur hulk uurimusi, mis näitavad, et tegemist on kantserogeensete ühenditega. Nii et tegemist on ohtlike ainetega. Ja samas ka kui glüfosaadid on meil mullas, siis nad tulevad uuesti taimedesse, nad tulevad õietolmu, nad tulevad nektarisse ja sealt nad satuvad ka mee sisse ja mesilased nõrgestuvad," selgitas emeriitprofessor Anne Luik.

Põllumajanduses on aga glüfosaat odavuse ja kasulikkuse tõttu asendamatu.

"Tal on oma selge koht. Ta on üks ohutumaid võrreldes teiste taimekaitsevahenditega, mis tuleks sama võrreldava tulemuse saamiseks kokteilis kasutada," ütles maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Eesti toetas novembris Euroopa Liidus otsust glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks viie aasta võrra, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti hinnangule, et aine kantserogeenne mõju inimestele on ebatõenäoline. Eesti oli otsuse poolt hääletanud 18 liikmesriigi hulgas.

Toimetaja: Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: