Eestis turustati 2016. aastal 834 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 17 protsenti rohkem kui aasta varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Statistikaameti uuring vahemikust 2011 kuni 2016 näitab, et turustatud vahendite kogus üha kasvab.

Glüfosaadi kasutamine kasvas 2016. aastal võrreldes aasta varasemaga 22 protsenti. Viie aastaga kasvas selle aine kasutamine koguni 45 protsenti.

"Glüfosaadi kogused on kahekordistunud selle viimase viie aasta jooksul, nii et glüfosaate turustati Eestis sellel aastal üle 400 tonni ja 2011. aastal 228 tonni. Me jälgime seda kasutust pindaalal ühiku kohta ja me ei saa öelda, et ta oleks pindalaühiku kohta kõrgem kui teistes Euroopa Liidu riikides," selgitas statistikaameti keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Kaia Oras.

Tema sõnul ei kasutata glüfosaate ainult põllumajanduses, vaid ka metsanduses, teeäärte töötlemisel, raudteedel ja haljastuses.

Kuna glüfosaat on väga püsiv ega lahustu vees, jõuab see maapinda, põhjavette ning kuhjub elusorganismidesse ja toiduahelatesse. Sellel on paljude teadlaste hinnangul toksiline mõju keskkonnale ja inimestele.

"On väga suur hulk uurimusi, mis näitavad, et tegemist on kantserogeensete ühenditega. Nii et tegemist on ohtlike ainetega. Ja samas ka kui glüfosaadid on meil mullas, siis nad tulevad uuesti taimedesse, nad tulevad õietolmu, nad tulevad nektarisse ja sealt nad satuvad ka mee sisse ja mesilased nõrgestuvad," selgitas emeriitprofessor Anne Luik.

Põllumajanduses on aga glüfosaat odavuse ja kasulikkuse tõttu asendamatu.

"Tal on oma selge koht. Ta on üks ohutumaid võrreldes teiste taimekaitsevahenditega, mis tuleks sama võrreldava tulemuse saamiseks kokteilis kasutada," ütles maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Eesti toetas novembris Euroopa Liidus otsust glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks viie aasta võrra, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti hinnangule, et aine kantserogeenne mõju inimestele on ebatõenäoline. Eesti oli otsuse poolt hääletanud 18 liikmesriigi hulgas.