Euroopa Liit pikendas esmaspäeval glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütles, et Eesti oli otsuse poolt hääletanud 18 liikmesriigi hulgas.

"Eesti lähtub toimeainete heakskiitmisel teaduspõhisest lähenemisest, see tähendab eelkõige Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud sõltumatutest, teadusuuringutel põhinevatest hinnangutest," selgitas ta.

Suu märkis, et glüfosaadi osas on tehtud arvukalt hindamisi ja jõutud sealjuures erinevate järeldusteni, mis on põhjustanud eriarvamusi ja vastuolulisust glüfosaadi edasise kasutamise lubamise osas.

2015. aastal kvalifitseeris Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) alla kuuluv Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur glüfosaadi inimestele tõenäoliselt vähkitekitavaks aineks. Sama aasta EFSA riskihinnangus leiti, et selline mõju inimestele on ebatõenäoline ja seda kinnitas ka 2017. aasta Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee.

Lisaks jõuti samale arvamusele ka 2016. aastal toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning WHO pestitsiidijääkide alasel ühiskohtumisel.

"Hiljuti avaldas USA Riiklik Vähiuuringute Instituut pikaajalise uuringu glüfosaadi kasutamise kohta põllumajandustöötajate seas, milles leiti, et seos glüfosaadi ja kasvajate, sealhulgas mitte-Hodgkini lümfoomi vahel puudub," lausus Suu.

Taimekaitsevahendeid on peetud ka mesilaste hukkumise põhjuseks, selle kohta märkis aga taimetervise osakonna juhataja, et glüfosaat on herbitsiid ehk umbrohutõrje-, mitte putukatõrjevahend.

"EFSA jõudis ökotoksikoloogilise hindamise käigus järelduseni, et glüfosaadi toksiline mõju mesilastele on madal," tõdes ta.

Suu hinnangul on teema vastuolulisus tingitud politiseerumisest - avalikkuse surve on avaldanud mõju mitmetes liikmesriikides, seetõttu on glüfosaadist saanud poliitilise debati objekt ja otsuste tegemisel on kaugenetud teaduslikest põhjendustest.

Teadlane peab glüfosaadi ohtlikku mõju võimalikuks

Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juht, professor Marika Mänd ütles, et glüfosaatide kohta on küllalt palju infot, mille kohaselt põhjustavad need mitmetel organismidel geneetilisi muutusi ja see tähendab, et nii võib olla ka inimeste puhul. Uuringute tulemused on aga olnud vastuolulised.

"Kui vaadata asja teaduslikust poolest, mida glüfosaat teeb mitmesugustele organismidele, siis glüfosaat laguneb väga kiiresti täiesti ohututeks aineteks, aga ta võib ühineda uuesti mingisse teise organismi sattudes ja need lahus olevad ained [ühinevad] hoopis teiseks ja palju mürgisemaks," selgitas ta.

Peale selle mõjutab preparaadi puhul palju ka see, milliseid lisaaineid sinna pannakse. Glüfosaadid on tema sõnul laialdaselt kasutusel ja surve on tugev ka põllumeeste poolt, sest muud alternatiivi on raske leida.

"On olemas päris mitmeid preparaate, aga nii laiatoimelist ja lihtsalt kasutatavat ei ole ja sealt tuleb see vastuolu - me kõik vajame toitu, aga teisalt, kuna glüfosaat on keskkonnale kahjulik, siis sealt tulevadki need asjaolud, et me ei saa päriselt öelda, et kõik tuleb keelustada," ütles teadlane.

Ta märkis, et Euroopa Liit jõudis kompromissini pikendada glüfosaadi kasutusluba esialgu ette pandud kümne aasta asemel viie aastani tõenäoliselt just seetõttu, et keegi ei saa väita, et müügis olevad preparaadid on kohutavalt ohtlikud, aga selge on seegi, et väga ohutud need ka ei ole.

"Ütlen kõigile, et kui vähegi võimalik, ärge palun oma koduaedades neid kasutage. Väga sageli kasutatakse kivide vahel tärkavate taimede hävitamiseks. /.../ Kui on võimalik, jätke see ära, sest kes saavad kõigepealt mürgi - lapsed, kelle nina on kõige enam maadligi, ja järgmisena lemmikloomad," sõnas Mänd.

Sigmar Suu ütles, et maaeluministeerium on analüüsinud võimalusi glüfosaadi kasutamist kodumajapidamistes piirata, sest iga liikmesriik võib otsustada, milliseid tooteid turule lubada ja milliseid mitte.

"Kuid ohutuks tunnistatud ja EL-is heakskiidetud toimeaine keelustamiseks peaks olemas olema täiendavad teaduslikud põhjendused. Seega me ei saa hetkel glüfosaati kui ühte toimeainet tavakasutuses piirata, kuid tuleb edasiselt analüüsida võimalusi piirata kodutarbijatele üldiselt taimekaitsevahendite kasutamise piiramist," sõnas ta.

Talupidajate esindaja: glüfosaadita hakkaks vohama orashein

Eesti Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg peab glüfosaadi kasutusloa pikendamist Eestile pigem heaks uudiseks just alternatiivide puudumise tõttu.

"Alternatiivid ei ole sugugi väiksema jalajäljega. Glüfosaat hävitab kõik umbrohud ühekorraga, aga kui selektiivselt herbitsiide kasutada, tuleb kõrrelistele eraldi pritsida, kaheidulehelistele eraldi, juurumbrohtudele veel eraldi segu - keskkonnasurve võib veel suuremaks osutuda," selgitas ta.

Lisaks on tema sõnul eraldi küsimus see, kas kogu umbrohuspekter muude taimekaitsevahenditega üldse kaetud saakski, sest paljud neist on kasutuselt võetud. Seetõttu võib juhtuda, et teatud umbrohuliigid hakkaksid võimust võtma.

"10-15 aastat tagasi oli täiesti tavaline, et teraviljapõllud olid orasheina täis. Kui orashein lokkab teravilja vahel, läheb osa väetisest veel orasheina toitmiseks,nii et kui tahad veel saaki ka saada, pead panema rohkem väetist, et ka orasheinale jätkuks. Umbrohud on ju konkurendid kultuurtaimedega toitainete alal," sõnas Hamburg.

Ta lisas, et saagikusele mõjuks glüfosaadi keelamine igal juhul kehvasti, seda eriti spetsialiseerunud tootmisharude puhul. Teatud umbrohtudest saaks lahti püsirohumaal, aga näiteks ainult teravilja kasvatajatel ei ole rohumaa pidamise järele vajadust. Kui rohumaa siis kaheks aastaks rajada, on maa seni tootmisest väljas ning see on väga kulukas.

Alternatiiviks on ka näiteks kündmine, musta kesa pidamine, ent see tähendab tohutut kütusepõletamist ja viib samuti põllumaa aastaks ajaks kasutusest välja. Musta kesa puhul tõi Hamburg välja ka väga suure erosiooniohu, sest maa on kogu aeg kobestatud ja kui tulevad tugevad vihmad, uhuvad need toitained ja huumuse mullast välja.

"Glüfosaat on tänasel päeval kõige odavam ja efektiivsem vahend," nentis Hamburg.

Keeld suurendaks tootmiskulusid ja toidu hinda

Sigmar Suu maaeluministeeriumist tõdes samuti, et glüfosaadi keelamine mõjutaks kindlasti majandust ja tähendaks, et põllumeestel tuleb oma agrotehnilisi võtteid muuta.

"Mehhaniseerimisele üleminek tõstab kindlasti tootmise kulusid, mis omakorda võib mõjutada toidu hindasid," ütles ta.

Professor Mänd ütles, et teistsuguste võimaluste täielikku puudumist ta ei usu: mitmesugused meetodid on olemas, aga need tähendavad rohkem vaeva ja tööd. Mugavam on preparaat maha visata ja umbrohi kaob, see on mõjutanud ka põllumeeste otsuseid..

Muu maailmaga võrreldes kasutatakse Põhjamaades glüfosaati Männi sõnul rohkem.

"Kui vaadata, milliseid pestitsiide meil Eestis üldse kasutatakse, siis Eesti ja muud Põhjamaad kasutavad eelkõige herbitsiide, mille hulka glüfosaat kuulub, sest meie suurim probleem on seotud umbrohutõrjega. Seejärel vähemal määral fungitsiidid ja insektitsiidid. Mida lõunapoole, seda enam on kahjurid ja haigused olulised ja umbrohuküsimus vähem tähtis," selgitas ta.