Müllerson: Ukrainas toimuva juured said alguse Kosovos ({{commentsTotal}})

{{1393959228000 | amCalendar}}
Foto: Potsimees/Scanpix

Praegu Ukrainas toimuv kriis on mitmekihiline ning selles võib peegelduda maailma tulevik, arvab rahvusvahelise õiguse ekspert Rein Müllerson.

Ta avaldas saates "Vabariigi kodanikud", kus seekord oli jutuks Ukraina kriis, arvamust, et see, mida Venemaa teeb, on agressioon, ent mitte okupatsioon ega annektsioon. Venemaa rikub Müllersoni hinnangul ÜRO 1974. aasta põhikirja artiklit 3 paragrahv nelja agressiooni definitsiooni

"Aga need dokumendid tähendavad praegu veel vähem kui külma sõja ajal. Kahjuks," nentis saatekülaline.

Tema sõnul kasutab Venemaa Sevastopolis asuvaid oma vägesid mitte otstarbe kohaselt.

Müllerson juhtis tähelepanu Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnadele, et Venemaa tegevus on legitiimne, sõna "seaduspärane" pole Putin kasutanud. Selline rahvusvahelise õiguse õõnestamine on eksperdi sõnul pärast külma sõja lõppu paraku korduvalt aset leidnud.

"Kosovo puhul öeldi, et see ei ole küll seaduspärane, aga see on legitiimne, tähendab midagi suuremat ja tähtsamat kui rahvusvaheline seadus," märkis Müllerson. "Mina olen hoiatanud oma raamatutes ja artiklites - ärge tunnustage Kosovot! Pärast Kosovot tuli kohe Abhaasia ja Põhja-Osseetia, tungimine Iraaki 2003 ja nii edasi. Venemaa kasutab neid samu sõnu, neid samu definitsioone väga hästi."

Müllersoni hinnangul peegeldub praegu Ukrainas maailma võimalik tulevik. Küsimus on, kas maailm muutub ühepooluseliseks, kus demokraatlikud riigid koos liitlastega valitevad maailma, või tuleb maailmast multipolaarne maailm, kus igaühel on oma mõjusfäär. NATO tahab Müllersoni arvates suruda Venemaa nii väikseks kui võimalik, Venemaa aga tahab end teha suureks.

Müllerson ei usu, et Venemaa tahab okupeerida Ukrainat, vaid tahab kõrval oleks Soome moodi talle heatahtlik riik.

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: