Putinilt ordeni saanud Müllerson kiitis Venemaa välispoliitikat

Rahvusvaheline õigus ei oleks võimalik ilma Venemaata, ütles esmaspäeval Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt ordeni saanud Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Müllerson, kes soovis oma tänukõnes edu ka Vene välispoliitikale.
"Täna ei saaks see valdkond, millele ma olen pühendanud oma tööalase elu - rahvusvaheline õigus - eksisteerida ilma Venemaata, kui ühe jõudude tasakaalu sambata, mille põhineb rahvusvaheline õigus," rääkis Müllerson tänukõnes, mida saab vaadata siit kui video on kestnud umbes 40 minutit.
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor tõi näiteks 1990-ndad aastad, kui jõudude tasakaal oli tema hinnangul rikutud. Siis ilmnesid katsed kehtestada maailmas imperiaalne õigus koos riikliku suveräänsuse eitamisega, õigusega sekkuda teiste riikide siseasjadesse, märkis Müllerson viidates Ameerika Ühendriikidele. "Aga paljuski tänu Venemaa jõupingutustele need tendentsid kukkusid läbi," lisas ta.
"Praegu on Venemaa taas saanud mitmepooluselise maailma vaieldamatuks pooluseks," tõdes Müllerson. "Veerand sajandit tagasi (USA toonane välisminister - toim.) Madeleine Albright - mäletate sellist - teadis ainult ühte asendamatut riiki - indispencable nation - nagu ta ütles. Ja see oli USA," rääkis emeriitprofessor.
"Aga 1990-ndad aastad kujutasid rahvusvaheliste suhete ajaloos endast anomaalset ja ajutist nähtust, nagu oli Venemaa ajaloos see kauge periood 400 aastat tagasi, mille lõppu me tähistame 4. novembril (kui Venemaal tähistatakse rahvusliku ühtsuse päevana 1612. aastal sõjalist võitu Poola-Leedu vägede üle Moskvas - toim.)," ütles Müllerson.
Müllerson sai Putinilt Rahvaste Sõpruse ordeni, mida anti juba Nõukogude Liidu ajal teenete eest rahvaste vahelise koostöö ja sõpruse tugevdamisel. Kokku sai esmaspäeval Putinilt ordeni 16 välismaalast.
Müllerson on avaldanud arvukalt töid rahvusvahelise õiguse alal. Ta töötas aastatel 1999-2009 Londoni Ülikooli King's College'is professorina. Mõned tema seisukohad on saanud kriitikat kui Venemaa agressiivset välispoliitikat õigustavad. Krimmi-teemaliste väljaütlemistega leidis Müllerson äramärkimist ka kaitsepolitsei aastaraamatus.
2000. aastal soovis president Lennart Meri esitada Müllersoni õiguskantsleri kandidaadiks, kuid ei saanud parlamendierakondadelt tuge. Mõnes väljaandes spekuleeriti ka tema seotusega NL-i repressiivorganitega.
Müllerson lükkas need väited tagasi: "Jätan kõrvale need lehtedes olnud paranoilised arvamused, et tegemist on KGB agendi või millegi veel enamaga. Need probleemid on mõnel inimesel meditsiinilised, mitte poliitilised."
Aastatel 1991–1992 oli Rein Müllerson Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses asevälisminister. 2003. aastast on Müllerson Keskerakonna liige.
Toimetaja: Mait Ots