Vandeadvokaat Anti Aasmaa vaidlusatas Tartu ringkonnakohtus Viru maakohtu veebruari alguses tehtud määruse, millega jäeti Nikolajev (53) karistust kandma.

Praeguseks on Tartu ringkonnakohus võtnud advokaadi määruskaebuse arutusele ning määranud selle lahendamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis prokurörile võimaluse esitada kirjalikke seisukohti kuni 14. märtsini.

Ringkonnakohus teeb advokaadi määruskaebuse kohta otsuse hiljemalt 19. märtsil.

4. veebruaril ei rahuldanud maakohus Aasmaa taotlust Nikolajevi karistuse kandmiselt vabastamiseks ning tõdes, et Nikolajev tunnistati Kohtla-Järve linnakohtus 1999. aasta 2. novembril süüdi mitme inimese mõrvas ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ehk kuritegudes, mis on kuritegudeks ka 2002. aasta 1. septembril jõustunud karistusseadustiku järgi. Nikolajevi süüdimõistmine jõustus 2000. aasta aprillis.

Karistusseadustikus on sätestatud karistusest vabastamise alused ning seadusandja on ette näinud kindla korra ja alused karistuse kandmisest vabastamiseks, märkis kohus.

Nikolajevi kaitsja Aasmaa on seisukohal, et alates 1. juulist 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis on kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga, annavad alust Nikolajevi vangistuse kandmisest vabastamiseks.

Kohus aga kaitsja seisukohaga ei nõustunud, kuna kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.

Kohus märkis, et Nikolajevi kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus ja kohtulik arutamine tol ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi sätete järgi ning kohtuotsuse tegemisel ei ole tol ajal kehtinud kriminaalmenetluse sätteid rikutud, mis leidis kinnitust ka kõrgemalseisvates kohtudes ning seetõttu puudub seaduslik alus Nikolajevi kriminaalasjas kohaldada käesoleval ajal kehtivaid menetlusreegleid.

Maakohus viitas oma kohtumääruses riikohtu kriminaalkolleegium kohtuotsusele Nikolajevi kriminaalasjas, et kriminaalmenetlusõiguses tuleb järgida menetlusõiguse ajalise kehtivuse põhireeglit, mille kohaselt kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.

Sama reegel kehtis ka enne 2004. aasta 1. septembrit ning sellest põhireeglist lähtuvalt ei ole nõutav ega ka praktiliselt võimalik kohaldada menetlusõiguslikke reegleid tagasiulatuvalt.

Aasmaa hinnangul tuleb Nikolajev aga vangistuse edasiselt kandmiselt vabastada, kuivõrd õigusriik ei saa enesele lubada, et jätkuvalt võib vangistuses viibida isik, kelle süüdistamisest prokuratuur on kohtumenetluses loobunud.

"Nikolajevit ei mõistetud õigeks pärast prokuöri loobumist süüdistusest. Samuti tugineti tema süü tuvastamisel tema puhtsüdamlikule ülestunnistusele ning tema kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida ta aga kohtumenetluses ei kinnitanud," nentis Aasmaa.

Aasmaa sõnul olid Nikolajevi suhtes tehtud kohtuotsused vastuolus kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kesksemate üldpõhimõtetega.

Aasma lisas, et kriminaalmenetluse koodeksi regulatsiooni tunnistas seadusandja kehtetuks veel enne kui kogu kriminaalmenetluse koodeksi, millest saab järeldada, et seadusandja ei pidanud seda normi üheselt õigusriigi põhimõtetega kooskõlas olevaks.

"Kuue kuu jooksul kehtis ka olemuselt inkvisitsioonilise menetluse raames põhimõte, et prokuröri loobumisel süüdistusest tehakse õigeksmõistev kohtuotsus," kinnitas advokaat.

Nikolajevi kaasuse varasem käik

Mullu novembris ei rahuldanud riigikohus advokaadi avaldust nelikmõrva eest eluaegset vangistust kandva Anatoli Nikolajevi süüasja uueks arutamiseks, kuna leidis, et tema süüasjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid alust tema kriminaalasja uueks läbivaatamiseks.

"Pettumus on selle kohta kergelt öeldud. Sisuliselt tähendab see seda, et elame ju endiselt sisuliselt ENSV-s kuivõrd Nikolajev mõisteti süüdi kriminaalmenetluse põhimõtete järgi, mis oleks pidanud jäädavalt jääma sellesse ajastusse," ütles vandeadvokaat Anti Aasmaa toona ERR-i uudisteportaalile.

Mullu oktoobris taotles Aasmaa riigikohtus Nikolajevi süüasjas esitatud teistmisavalduse arutamiselt riigikohtunik Eerik Kergandbergi taandamist, kuid edutult.

Aasmaa leidis, et Nikolajevi kriminaalasja arutamiselt tuleb riigikohtunik Eerik Kerganberg taandada, kuna ta kuulus riigikohtu kriminaalkolleegiumi koosseisu, kes 2000. aasta 18. aprillil jättis muutmata Viru ringkonnakohtu otsuse Nikolajevi süüdimõistmises.

Lisaks märkis Aasamaa, et Eesti Ekspressi ajakirjaniku Janar Filippovi sulest ilumunud artiklitele "See mees ei tapnud minu ema" ja "Riigikohtunike räige vale" Nikolajevi võimalikust süüta süüdimõistmisest reageeris riigikohus omapoolse pressiteatega, milles leiti, et Nikolajevi süüditunnistamine oli seaduslik.

Aasmaa sõnul võib eeldada, et riigikohtu pressiteate koostamisel osalesid ka riigikohtu kriminaalkolleegiumis 2000. aasta 18. aprilli otsuse teinud riigikohtunikud, sealhulgas Eerik Kergandberg.

Vandeadvokaat Aasmaa hinnangul ei näiks Nikolajevi süüasja uus läbivaatamine õiglane, kui selles osaleb kohtunik, kes tegi teistmisavalduses vaidlustatud kohtuotsuse.

Riigikohus jättis taandamistaotluse rahuldamata

Taandamistaotlust ilma Kergandbergita vaaginud kohtukoosseis ehk riigikohtunikud Jüri Ilvest ja Hannes Kiris märkisid, et kohtuniku osalemine riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole kriminaalmenetluse seaduse kohaselt taandumise alus sama kriminaalasja edasisel menetlemisel riigikohtus.

"Samuti on alusetu kaitsja oletus selle kohta, et 16. mai 2013. aasta pressiteate koostamisel osales riigikohtunik E. Kergandberg. Eeltoodud põhjustel ei tekita E. Kergandbergi osalemine A. Nikolajevi kaitsja teistmisavalduse läbivaatamisel kahtlusi kohtumenetluse erapooletuses ja alust tema taandamiseks ei ole," tõdesid Kergandbergi kolleegid.

Nikolajevi süüasi

Nikolajevi võimalikule süüta süüdimõistmisele viitas Eesti Ekspressi ajakirjanik Janar Filippov oma mullu kevadel ilmunud artiklites "See mees ei tapnud minu ema!" ja Riigikohtunike räige vale".

Filippov jõudis Nikolajevi juhtumi materjale uurides järeldusele, et tõenäoliselt istub mees vangis süütult, kuna tema süü kohta tõendeid tegelikult pole.

Nikolajev mõisteti eluks ajaks vangi 1998. aasta aprillis Kohtla-Järvel ühes Põhja allee korteris toimunud nelikmõrva eest.

Politsei leidis korterist Nikolajevi elukaaslase Jelena (39) ning Alla (37), Andrei (27) ja viimaseid kuid lapseootel Tatjana (25) kuulihaavadega surnukehad.

Politsei kutsus sündmuskohale Nikolajev, kes oma korterist tapetud avastas. Nikolajevi sõnul oli ta selle korteri välja üürinud ja seda kasutas tema elukaaslane Jelena narkomüügipunktina.

Nikolajevi kinnitusel peteti politseis temalt nn puhtsüdamlik ülestunnistus välja ning kuigi kohtus loobus prokurör tema süüdistamisest, siis mõistis kohus ta siiski eluks ajaks vangi.