Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov ütles ERR-i raadiouudistele, et Eesti Energia on andnud 2005. aastal sisse kaeveloa taotluse Uus-Kiviõli kaeveväljale, mis on geoloogilises varus üle 200 miljoni tonni põlevkivi.

"Eesti Energia on koostanud pikaajalise strateegia, kus on väga olulise komponendina ressurss ja on sisuliselt võimatu planeerida oma pikaajalist strateegilist arengut, kui on ebakindlus ressursi osas. Viimatine halduskohtu otsus tähendab seda, et see ebakindlus püsib edasi," lausus Aleksandrov.

Aleksandrov lisas, et Eesti Energial on kaeveloale õigustatud ootus. Ta ütles, et loa taotluse menetlus on sisuliselt kestnud kümme aastat ja on võimalik, et kestab veel kümme aastat.
Kaeveloa tühistamist taodelnud Viru keemia grupi juhatuse liige Jaanus Purga tõi välja kaks kohtuotsuse olulist seisukohta.

"Maapõueseaduse paragrahv mille järgi oleks Eesti Energial peaaegu igavesti eelisõigus kaevelubade saamisel ja millele keskkonnaministeerium ja Eesti Energia kaevandused toetusid on sõnastatud äärmiselt ebaõnnestunult ja kohus ei ole nõus keskkonnaministeeriumi ja Eesti Energia kaevanduste seisukohaga, et lõppeva kaeveloa omanikule tuleb anda eelisõigus iga lõppeva loa puhul. Eesti Energia kaevandustel on sellisel moel praktiliselt kogu aeg mingi luba lõppemas, kuna Eesti Energia kaevanduste käes on ajalooliselt väga palju lube ja keegi teine ei saa sellisel juhul üldse kaevelubasid taodelda," ütles Purga.

Purga leiab, et vaadata tuleb kogu kaevandaja käes olevat põlevkivivaru ja selle kasutamist ning lõppemist.

Samuti toob Viru keemia grupi juhatuse liige välja kohtu seisukoha, et keskkonnaministeeriumi käskkiri, mis jagab ära igale kaevandusele eraldatud maksimaalsed aastased kaevemäärad ei ole seadus ja ei kehti igavesti, vaid keskkonnaministeerium peab kaevemahtude eraldamisel hindama hetkeolukorda ja kaevandusmahu piirang ei tohi olla igavene. "See võimaldaks põlevkivi varusid senisest palju paindlikumalt kasutada ja arvestaks ka vaba konkurentsi reegleid," ütles ta.