Teadlane: inimesele nakkav E-hepatiit on Eestis sigade hulgas laialt levinud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
E-hepatiit on Eesti seafarmides laialt levinud. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti maaülikooli ja Tervise arengu instituudi uuringust selgus, et Eesti seafarmides on levimas E-hepatiit ning viiruse antikehi avastati koguni ligi 62 protsendil proovidest. Edasiste uuringutega püüavad teadlased selgitada, milline on haiguse levik Eesti inimeste hulgas.

Inimese E-hepatiiti esineb endeemiliselt kogu maailmas, eriti Aasias, kus viirus levib vee kaudu. Neis piirkondades esineb haigus peamiselt üksikjuhtumitena, kuid on esinenud ka epideemiaid.

„Meie uuringu tulemused näitavad, et E-hepatiidi viirus on Eesti sigade hulgas laialt levinud,“ ütles Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaaria alusteaduste ja populatsioonimeditsiini osakonna dotsent Tiiu Saar. „Seega eksisteerib potentsiaalne risk nakkuse ülekandumiseks sigadelt inimesele.“

E-hepatiidi viirusel on neli genotüüpi: 1. ja 2. genotüübi viirused nakatavad inimesi, 3. ja 4. genotüübi viirused esinevad sigadel, kuid need nakatavad ka inimesi, kusjuures 3. genotüübi viirused on ülemaailmse levikuga, 4. genotüübi viiruseid on diagnoositud valdavalt Aasia riikides, kuid üksikjuhtudena on neid esinenud ka mujal.

E-hepatiidi peiteaeg on dotsendi sõnul 15–60 päeva. Haiguse sümptomid on sarnased teiste ägeda hepatiidi vormidega - naha ja limaskestade kollasus, millele võivad lisanduda halb enesetunne, isutus, iiveldus, oksendamine, palavik, kõhuvalu ja maksasuurenemine.

Mõni kord võib esineda kõhulahtisust, naha sügelust ja naha löövet. Haigusest paranetakse mõne nädala kuni paari kuu jooksul.

Saar selgitas, et Euroopas on inimeste haigestumist põhjustanud peamiselt 1. genotüübi viirus ning see on olnud seotud inimeste reisimisega viiruse levikupiirkondadesse.

2011. aastal aga diagnoositi Itaalias 4. genotüübi E-hepatiidi puhang inimestel. Inimestel levib see endeemilisena Hiinas, Jaapanis, Indias ja Indoneesias.

Saare kinnitusel võib uuringute põhjal väita, et inimeste haigestumine E-hepatiiti Euroopas ja ka mujal sagenenud.

„Paljud uurimused on tõestanud, et zoonoos kandub kodu- ja metssigadelt inimesele vähe kuumutatud maksa, maksavorsti ja liha süües. Viirusega nakatumise risk on suurem ka farmitöötajate ja loomaarstide seas.“ Näitena tõi Saar USA, kus uuringutega on kindlaks tehtud, et ligi veerand loomaarstidest oli viirusega nakatunud.

Dotsent rääkis, et uuringud näitavad, et Euroopa kodusead on ulatuslikult nakatunud ja eritavad kolmanda genotüübi viirust – haigust on leitud tapasigade lihast ja maksast.

Vaatamata E-hepatiidi kolmanda genotüübi viiruse ulatuslikule esinemisele sigadel on seda võrreldes 1. genotüübi tüvedega inimestel suhteliselt harva diagnoositud. Põhjuseks võib olla see, et inimene ei ole selle tüve looduslik peremees.

Uurimus, mis puudutas viiruse levikut seakarjades, selgitas, et kõigis uurimise all olnud 14 farmis avastati sigadel E-hepatiidi viiruse antikehad (proovidest oli positiivseid pea 62 protsenti).

Teadlase sõnul püütakse edasiste uuringutega selgitada, kas ja mil määral on see risk realiseerunud ning milline on viiruse levik Eesti elanikkonna hulgas.

 

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: