2012. aastal koostatud riigikaitse arengukava nägi ette, et aastal 2015 tuleb Ämarisse neli kuud kestev NATO õhuturbe missioon. Selle asemel tulevad neli Taani hävitajat juba sel aastal ning nad jäävad siia kauemaks kui neljaks kuuks, rääkis Tarien ETV saates "Kahekõne."

"Kaitseväelane on rahuajal tavaline inimene, kes tahaks, et tema töönädal oleks 40-tunnine. See on ka seaduste järgi nii. Selleks, et 40-tunniste töönädalatega tagada ööpäevaringsed operatsioonid on vaja vähemalt viis vahetust inimesi," selgitas ta. Järgmiseks aastaks oli planeeritud Ämaris nelja vahetuse jagu inimesi, sest neli kuud kestva missiooni ajal keegi puhkust võtma ei pea ja nii oleks saanud ööpäevaringse operatsioonideks valmisolek tagatud.

"Praegu, aasta varem tulevad lennukid pikemaks kui neljaks kuuks. Me peame väga äkiliselt oma töörežiimi muutma. Me oleme selleks valmis ja meie inimestel saavad olema tunduvalt pikemad töönädalad kui 40 tundi. Nad on motiveeritud, see on see, milleks me oleme valmistunud," ütles Tarien, lisades, et tal on kahju Ämaril töötavate kaitseväelaste perekondade ees, kes näevad oma lähedasi lähiajal vähem.

Tarieni sõnul on eestlaste ülesandeks lennuvälja töö ja julgeoleku tagamine, mitte hävitajate tehniline hooldus.

"Kuna NATO-s on päris palju erinevaid lennukitüüpe ja lennuki hoolduse õppimine on üsna keeruline, kallis ja pikk protsess, siis ei oleks see kuidagi otstarbekas ja oodatud saatvate riikide poolt, et Eesti teeks kogu tehnilise teenindamise," ütles kolonel.

Eestlased tagavad raja puhtuse, piloodile mõeldud ilmaennustuse, lennu juhtimise tornist, õnnetuse korral pilooti päästma tulevate tuletõrjujate valmisoleku, lennuki tankimise õige kütusega jms detailid. "Lisaks sellele tagame ka radariinfo, kontrolli ehk sihitajate töö, anname täpsed juhised, kuhu lennata. Kõik see on meie tagada. Lendamine ja konkreetselt lennuki tehniline hooldus on saatjariigi töö," jätkas Tarien.