Seadusemuudatus võimaldab lastele edaspidi mitu kodakondsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Jaanuaris tekitas palju kõneainet artikkel Kohtla-Järve koolitüdrukust, keda ähvardas Eesti passist ilmajäämine. Nüüd saatis siseministeerium kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis peaks sellised olukorrad tulevikus ära hoidma.

Kristina Brujeva isa astus 2009. aastal Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Toona võttis isa naaberriigi konsuli soovitusel Venemaa kodakondsuse ka oma tütrele, teadmata midagi sellest, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud.

Tüdruk elas neli aastat rahulikult kahe riigi kodakondsena ja kedagi see ei seganud. Kui aga Kristina nimele välja antud Venemaa passi nägi politsei- ja piirivalveameti ametnik, järgnes kiire reageering.

Siis peaministrina töötanud Andrus Ansip arvas, et riigil ei tasuks tüdrukut kodakondsuse äravõtmisega solvata, kuid toonane siseminister Ken-Marti Vaher leidis, et see looks halva erandi.

Uus seaduse järgi ei võtaks riik edaspidi mitme kodakondsusega lastelt enne täisealiseks saamist Eesti kodakondsust.

Näiteks võrdsustatakse kodakondsuse seaduse muudatusega kõik alaealisena Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse saanud lapsed sõltumata sellest, kas nad on sünnijärgsed või naturaliseeritud Eesti kodanikud.

Kehtiv seadus näeb ette, et mitme kodakondsuse omamise korral peavad naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud lapse vanemad otsustama koheselt, kummast lapse kodakondsusest nad loobuvad.

Sünniga mitu kodakondsust omandanud lapsed saavad aga valiku teha ise pärast täisealiseks saamist.

"Seadusemuudatus tagab laste võrdse kohtlemise sõltumata sellest, millisel alusel nad on Eesti kodakondsuse omandanud," kommenteeris siseminister Hanno Pevkur.

"Kõik mõistavad, et alaealisena ei saa laps ise mõjutada Eesti kodakondsuse saamise viisi ja sellest tulenevalt ei ole riigi poolt mõistlik lapselt võtta teise riigi seaduslikul alusel saadud kodakondsust ajal, mil laps on teovõimetu."

Seadusemuudatuse kohaselt võib alaealine kuni täisealiseks saamiseni olla mitme kodakondsusega, misjärel tuleb kolme aasta jooksul otsustada, millisest kodakondsusest ta loobuda soovib.

Praegu on selline õigus ainult sünniga Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse omandanud inimestel.

Samuti korraldatakse ümber määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse andmine. Lapsed, kes jääksid vanemate järgi määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks.

Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest enne lapse 1-aastaseks saamist politsei-ja piirivalveametile teada andma.

Sellisel juhul jääb lapse kodakondsus sünni hetkest alates määratlemata ja tal on hiljem võimalus taotleda Eesti kodakondsust üldises korras.

Vähemalt 65-aastased inimesed peavad seadusemuudatuse järel kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult suulise keeleeksami. Seni kehtib selline võimalus vaid enne 1930. aasta algust sündinud inimestele.

Täiendavalt plaanib Siseministeerium loobuda Eesti kodakondsuse saamiseks nõutavast kuuekuulisest järelemõtlemisajast, sest siiani ei ole inimesed ooteaja järel Eesti kodakondsuse taotlemisest loobunud.

Samas säilib igal taotlejal võimalus kuni otsuse tegemiseni oma taotlus tagasi võtta.

Toimetaja: Oliver Kahu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: