Kodakondsusseaduse muutmine tõi riigikogus süüdistuse inimeste üle irvitamises ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti passid
Eesti passid Autor/allikas: (ERR)

Riigikogus läbis teisipäeval teise lugemise kodakondsuse seadust muutev eelnõu, millega koalitsiooni väitel saavad Eesti kodakondsust taotleda umbes 1500 last, kuid sotsiaaldmokraadist riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski hinnangul on tegemist pettuse ja inimeste üle irvitamisega.

"Loomulikult, kui poliitilist tahet ei ole selle teemaga edasi liikuda, siis seda ei ole. Aga inimeste üle ei tohiks irvitada. Kui antakse 1500 lapsele õigus kodakondsust saada, siis peab olema õigus seda ka päriselt realiseerida. Ei tohi teha nii, et me lubame inimestele, et minge taotlege kodakondsust ja siis selgub, et nad tegelikult seda kodakondsust ei saa," ütles Ossinovski teisipäeval ERR-ile.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab alaealisi, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine vanem välisriigi kodanik. Alaealine saab eelnõu kohaselt seadusliku esindaja taotlusel Eesti kodakondsuse, kui tema vanem või vanavanem oli 1991. aasta 20. augusti seisuga Eesti elanik. Kui Eesti kodakondsust sooviv alaealine on teise riigi kodanik, peab ta selle riigi kodakondsusest eelnevalt loobuma ja esitama volitatud valitsusasutusele sellekohase tõendi, selgitas riigikogu pressiteenistus. Hinnanguliselt on umbes 90 protsenti sellistest lastest Vene kodakondsusega.

Ossinovski selgituse kohaselt ei saa muudatus aga tööle hakata, kuna Venemaa ei vabasta alaealisi oma kodakondsusest. "Me teame, et Vene Föderatsiooni seadusandlus, kodakondsuse seaduse paragrahv 19 täpsemalt, ei võimalda alaealist vabastada Venemaa kodakondsusest," tõdes Ossinovski. Ta tegi istungil sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see lükati tagasi häältega 33 poolt ja 52 vastu.

Ossinovski sõnul tähendab tõendi esitamise nõue, et väidetavalt 1523 alaealist puudutav eelnõu annab reaalselt võimaluse Eesti kodakondsuse saada ainult umbes 130 lapsel. Olukorra lahendamiseks pakkus ta välja, et võiks kasutada kodakondsuse seaduses lubatud erisust, mille kohaselt isik, kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

"Üldnorm on tegelikult olemas ja see, miks seda üldnormi siin ei rakendata, sellel on puhtalt poliitilised, mitte sisulised põhjused, sest Keskerakonna koalitsioonipartnerid tahavadki, et sellest seadusest saaks võimalikult vähesed kodakondsuse," ütles Ossinovski.

Ta meenutas ka eelmise valitsuse 2016. aasta sügisel koalitsioonileppesse sotsiaaldemokraatide initsiatiivil kirjutatud punkti võimaldada Eestis sündinud lastele lihtsustatud korras kodakondsust, mis aga Helir-Valdor Seedri saamisega Isamaa esimeheks Keskerakonna, sotside ja Isamaa koalitsioonis seisma pandi.

Eelnõu riigikogus tutvustanud Keskerakonna saadik Marek Jürgenson ütles, et tema arvates on tegemist on väga hea eelnõuga. "Ja ma arvan, et ühe suure sammuga viimaste mitte aastate, vaid võib öelda siin aastakümnete jooksul, kui kodakondsuse seadust sellisel kujul muudetakse," leidis ta.

Jürgenson ütles teisipäeva õhtul ERR-ile saadetud kommentaaris, et on sama meelt õiguskantsler Ülle Madisega, kelle hinnangul aitab kodakondsuse andmise otsuse hilisem jõustumine maandada mitmikkodakondsusega kaasneda võivast väärtuskonfliktist tulenevat riski.

"Täisealiseks saades teeb kodanik kaalutletud otsuse oma maailmavaate pinnalt. Meil ei ole võimalik mõjutada või muuta Venemaa seadusandlust, kuid saame teha omaltpoolt kõik, et inimesed end Eestimaal oodatuna ja turvaliselt tunneksid ning austaksid siinseid alusväärtusi," lausus Jürgenson. "Antud eelnõu leidis riigikogu põhiseaduskomisjonis toetust ning ka õiguskantsler on seisukohal, et sellist eristamist ei ole põhjust pidada meelevaldseks."

Ossinovski märkis Jürgensoni kommentaari peale, et viimane väänab õiguskantsleri seisukohti.

Vastates küsimusele, mitu alaealist tema andmeil võiks selle eelnõu kohaselt lähima aasta jooksul saada õiguse Eesti kodakondsusele, vastas Jürgenson riigikogus: "See number on meil siin kirjas. Koheselt oli ta 130 midagi, kuigi jah, meil on rahvastikuregistris registreeritud 1523 alla 18-aastast last. Nii et eks need numbrid on tegelikult, ma arvan, mõnes mõttes ka natuke spekulatiivsed. Me räägime siin ühtedest numbritest, mis see tegelik olukord siin peale selle seaduse vastuvõtmist saab olema, eks me siis seda näeme järgmise aasta statistikast."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: