Kohtumise teemadeks olid Venemaa vägivaldne tegevus Euroopas piiride muutmisel ja sellest alguse saanud Ukraina kriis, energiajulgeolek ning valmistumine sügiseseks NATO tippkohtumiseks Wales’is, samuti alliansi usutava kohaloleku nähtavus Kesk- ja Ida-Euroopas.

Seekordne kohtumine toimus oluliselt teises rahvusvahelises olukorras, kui eelnevad samasugused Prahas, Varssavis ja Bratislavas.

Nii sai Eesti riigipea neli aastat tagasi Prahas - Kesk- ja Ida-Euroopa 11 presidendi või valitsusjuhi ja USA presidendi kohtumisel - öelda: "Euroopa julgeolek oli probleem kuni külma sõja lõpuni, nüüd on see probleem NATO ja Euroopa Liidu laienemisega lahendatud, meil kõigil tuleb mõelda uutmoodi ja nii on Atlandi-üleste suhete tulevik uute probleemide ühises lahendamises."

Nüüdseks on Venemaa tegevus Krimmi annekteerimisel ja relvastatud separatistide toetamisel Ida-Ukrainas põhimõtteliselt muutnud kogu Euroopa julgeolekupilti, mis ongi Varssavi kohtumine lähtepunktiks.

Tänase kohtumisega meenutati ka 25 aasta möödumist Poola vabadest parlamendivalimistest, mis kujunesid kommunistliku režiimi lõpuks selles riigis.

President Ilvese sõnul tõdeti kohtumisel, et Venemaa on muutnud end Ukraina konflikti üheks osaliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ilvese sõnul räägiti kohtumisel USA pikaajalisest kohalolekust Euroopas ja sellest, et nii-öelda eesliinil olevad riigid peavad võtma oma kaitset väga tõsiselt.

"Sõnum on see, et NATO on tõsine ettevõtmine ja USA panustab nagu alati NATO-sse just keskendudes nendele riikidele, kes on esiliinil - Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia. Usun, et see on ka oluline signaal mõnelegi Lääne-Euroopa liitlasele, et USA panustab kõvasti ning võib-olla nemad võiksid ka rohkem panustada," rääkis president.