Vitsur: töötukassa reservi ülemäära suureks pidada ei saa

Majandusteadlane Heido Vitsur leiab, et töötuskindlustusmakse alandamine 3 protsendilt 2,4 protsendile märkimisväärset mõju majandusele kaasa ei tooks, töötukassa reservi paisumist üle 600 miljoni ei hinda ta samuti ülemäära suureks.
Töötukassa nõukogu tegi eile valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks praeguse 3% asemel 2,4%.
"On väljaspool kahtlust, et töötuskindlustusmakse alandamine vähendab tööjõumakse, kuid sama selge on ka see, et kuivõrd tegu on tunduvalt väiksema tööjõumaksude vähendamisega, kui seda ettevõtjad taotlevad, siis erilist mõju majandusele sellest vähendamisest oodata ei ole," kommenteeris Vitsur ettepanekut ERR-i uudisteportaalile.
"Eriti siis, kui see samm jääb isoleerituks ja sellele ei järgne teisi samme, mis toetaks antud muudatuse mõju," lisas ta.
Vitsuri hinnangul ei ole tegu mitte niivõrd ühe sammuga terviklikust tööjõumaksude alandamise kavast, vaid kompromissiga olukorras, kus töötukassal võrreldes hetkevajadusega piisavalt suured reservid, kuid teisalt on majanduses ja riigi rahanduses olukord üsna keeruline.
Rääkides reservide täielikust piisavusest või ülemäärasusest, tuletas Vitsur meelde , et mitte nii väga ammu oli Eestis tööpuudus kolm korda suurem kui praegu ja et tulime toona madalseisust välja väga kiiresti. Lisaks sellele oleme praeguse madala tööpuuduse taseme võlgu maailmamajanduse teatavale stabiliseerumisele ja asjaolule, et kümned tuhanded eestlased on väljaspool Eestit endale rakendust leidnud.
Prognoosi järgi jätkub isegi langetatud maksemäära tingimustes töötukassa reservide paisumine. Kui eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovarade väärtus 529 miljonit eurot, siis tänavu aasta lõpuks kasvab see 582 ning järgmise aasta lõpuks 608 miljoni euroni.
"Kuivõrd pole õige välistada võimalust, et kriis pole veel lõppenud ning et kriisi uus puhang võib osutuda pikemaajalisemaks ja pealegi selliseks, kus me tööjõu vabale liikumisele samas ulatuses enam loota ei saa, siis praeguseid reserve ülemääraselt suurteks pidada pole õige," märkis Vitsur.
Majandusteadlane osutas, et Eesti reservid on hea turvalisuse tagamiseks veel hoopis liiga väikesed. "Nii näiteks tuleb riskide maandamiseks arvestada ka sellega, et majanduses võib mingite asjaolude mõjul kujuneda olukord, kus meil töötuskindlustusmaksed tuleb mõneks ajaks täielikult peatada," lõpetas Vitsur.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









