IT ekspert: vana õppemetoodika kasutamine uute seadmetega ei anna head tulemust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Maailmas on rohkem nutitelefone kui hambaharju. Paraku osatakse nutiseadmeid koolitunnis nutikalt kasutada oluliselt vähem kui hambaharja. Nutiseadmed annavad võimaluse nutikaks tegevuseks, kui neid nutikalt kasutada, leiab Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Rain Laane.

ITL-i juhatuse liige ja Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane usub siiski, et Eesti koolilapsed kasutavad nutiseadmeid nutikalt ning Eesti koolid torkavad silma digitaalse õpivara poolest. Samuti näitab riik üles digitaalsesse õpivarasse panustamist, rääkis Laane "Vikerhommikus".

Tänane Eesti Päevaleht toob välja Tiigrihüppe SA 2012. aastal tehtud uuringu, kus vaadati kui sageli Eesti õpetajad koolis digiseadmeid kasutavad. Selgus, et tervelt neljandik kasutab neid igas tunnis ja kõigest seitse protsenti ei kasuta üldse.

Ent kui sama küsiti lastelt, olid vastused kui pea peale pööratud: vaid kümnendik puutus digiseadmega igas tunnis kokku ja koguni pooled nentisid, et ei saa õppetöös neid üldse kasutada.

Uurijad järeldasid, et õpetajad kasutavad arvutit tundide ettevalmistamisel, kuid laste ette jõuavad ikkagi paberil töölehed. Tõenäoliselt on digiseadmete kasutamissagedus kusagil kahe hinnangu vahel ning arvatavasti ka nüüdseks mõnevõrra suurenenud.

Lihtsalt kokku võttes võib öelda, et paraku kasutavad inimesed nutiseadmeid vähem nutikalt, kui need vahendeid tegelikult võimaldavad.

Kooli seinaleht tahvelarvutisse

Rain Laane hinnangul digirevolutsioon puudutama üksnes ainetundi – ka vahetund on tund ning lapsed, kes näiteks tahvelarvutist saavad lugeda kooli teadetetahvlit või koolilehte, on oluliselt rohkem seotud selle vastava tehnilise nutiseadmega, millega teeb ka koduseid õppeülesandeid ja veedab vaba aega. Laane sõnul on need lapsed kooliga rohkem rahul.

Laane sõnul on koolides õpetavate pedagoogide keskmist vanust vaadates mõistetav õpetajate hirm asjaolu ees, et õpilased on nutiseadmete kasutamises targemad kui pedagoogid. Laane soovitas panna lapsed enda eest tööd tegema ja lasta lastel nutiseadmetega ise tegutseda.

IT-revolutsioon koolis tähendab aga seda, et just õpetajad vajavad täiendavat väljaõpet.

"Õpetajakoolituses on seni suhteliselt copy-paste süsteem olnud – on toimunud konservatiivse teadja koolitamine, kes tuleb ja annab oma teadmist edasi," rääkis Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea Eesti Päevalehele.

Praegused õppekavad toetavad paberõpiku põhist lähenemist õpetamisele. Nutiseadmeid kasutav lõimitud õppel tuginev õpetamine nõuab aga teistsuguseid õppemeetodeid, teistsuguseid õpikuid ning võimalik, et ka teistsugust õppekava.

"Sellest ei ole tõepoolest abi, kui õpetaja on elu aeg õpetanud kasutades kriiti ja tahvlit ning nüüd võtab tahvelarvuti ja ei saa sellega hakkama. Kasutades vana õppemetoodikat uute seadmetega – see ei anna head tulemust," ütles Laane.

Käärid harjumuspärase paberõpiku ja digitaalse õppevara vahel puudutavad peamiselt kaht aspekti: õigused ning tootjast sõltumatu tark- ja riistvara.

Paberõpikut on lihtsam müüa kui digitaalseid õigusi, märkis Laane, kuid ta usub, et Eesti poliitikud suudavad selles valdkonnas lahenduse välja käia. Kui Eestis tundub see olevat tulevik, siis mõnedes riikides on see juba praegu olevik.

Keerulisem on aga lahendada tark- ja riistvara puudutav küsimus. Riigi ja kooli ülesanne on leida nii õppemetoodiliselt kui tarkvaraliselt lahendus, mis sobiks erinevate tootjate riistvaraga.

Täna toimub Tallinna Ülikoolis Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ja Microsofti hariduskonverents "IT-revolutsioon või -evolutsioon?", kus arutatakse selle üle kuidas peavad digikultuuri pealetungiga sammu meie koolid ning kas nutiseadmed koolitunnis on nuhtlus või võimalus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: