Konverentsil leiti, et NATO peab kindlustama oma tehnoloogilist ülemvõimu
Viimaste aastate sõjalised konfliktid näitavad, et sõjatehnoloogia areneb järjest suurema täpsuse, automatiseerituse ja infokasutuse suunas ning NATO peab arengutega kaasas käima, ütles kaitseminister Sven Mikser julgeolekukonverentsi ABCD tervituskõnes.
„Võimalikud täpsed sõjalised löögid, kaugjuhitavad masinad ja mahukas infoanalüüs on moodsa sõja lahutamatud osad,“ ütles Mikser. „Oleme näinud neid kõiki arengusuundi Ukrainas, alates infosõjast kuni Venemaa suurtükiväe tulelöökideni, mida juhiti droonidega.“
Mikseri sõnul käib NATO sõjatehnoloogia võidujooksuga kaasas. Seda näitavad NATO mehitamata luurelennukite projekt AGS kui ka alliansi arengud küberkaitse vallas.
Mikser meenutas oma sõnavõtus, et Walesi tippkohtumisel allkirjastas Eesti kokkuleppe anda oma küberharjutusväli kasutamiseks kõigile NATO liitlastele.
Kaitseminister märkis ka, et ükskõik kui palju kõrgtehnoloogiat lahinguväljale ka ei pandaks, ei asenda miski inimest, kes peab tehnikat juhtima.
Norra kaitseminister: tehnoloogia areng viib kulud üles
Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide pidas samuti väga oluliseks, et Lääs säilitaks oma sõjalise üleoleku.
"Me püüame sõjalist üleolekut säilitada tarkade investeeringute ja ka laiema koostöö kaudu teiste riikidega. Tavaliselt viib tehnoloogia areng kulud alla, aga militaarsektoris üles. Seega on see meie jaoks suur väljakutse," rääkis ta ERR-i raadiouudistele.
Tartu Ülikooli professori Andres Kasekampi sõnul tuleks investeerida teadusarendusse, sest Euroopa on USA-st kaugele maha jäänud.
"See, mis NATO on soovitanud oma liikmesriikidele, on see, et nad peaks vähemalt 20% oma kaitse-eelarvest teadus- ja arendustööle. See on asi, mida Euroopa riigid ei taha teha. Suurem rõhk on inimressursside kuludel," rääkis Kasekamp.
Toimetaja: Priit Luts