Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Hõbemägi kooseluseaduse diskussioonidest: Eesti ühiskonnas napib autoriteete

Tallinna Ülikooli ajakirjanduse lektor Priit Hõbemägi leiab, et kooseluseaduse ümber toimunud diskussioonid muutusid kahe äärmuse vaheliseks röökimiseks paljuski seepärast, et Eesti ühiskonnas pole enam piisavalt palju autoriteete, kes kutsuks inimesi asja täiskasvanu kombel arutama.

"Ma arvan, et selle (käest ära läinud diskussiooni - toim.) kõige sügavam põhjus on see, et Eesti ühiskonnas paistab olevat suur puudus autoriteetidest. Kui me jälgime diskussiooni arengut, toimub see siis avalikkuses või online meedias meile tuttavate kommentaaride nime all, siis alati on küsimus selles, kas ruumis on mõni täiskasvanu või mitte. Kui online'is toimub selline modereerimata vestlus, siis toimub paratamatult radikaliseerumine, mille tulemusel jäävad vaidlema need, kes on kummalgi poolel kõige radikaalsemal seisukohal ning kõik mõistlikud inimesed lähevad ära," ütles 15 aastat peatoimetajana töötanud Hõbemägi "Terevisioonis".

"Mulle tundus, et kooseluseaduse arutelu puhul toimus ka väljaspool online'i, tegelikus elus, see sama sündmus, ehk kõik erutusid ja toimus kõige radikaalsemate rühmade omavaheline vaidlus, kus puudus rahustav autoriteetne hääl. Seda ei suutnud kanda institutsioonid, kahjuks ei suutnud seda kanda ka trükiajakirjandus, kes läks ka mingisuguse hasardiga kaasa," jätkas ta.

Hõbemägi tõi välja, et kui varem olid Eesti autoriteetideks näiteks Lennart Meri ja Enn Soosaar, siis praegu on kõige autoriteetsem isik Arvo Pärt, kes aga jooksvatel teemadel sõna ei võta.

"Seega tekkis mulje, et tegemist on käratsevate klassipoistega ja õpetaja on klassist välja läinud," märkis lektor ja ajakirjanik.

Kui temalt küsiti, kas eelnõu algatanud 40 rahvasaadiku seas siis ei ole ühtegi autoriteeti, kes oleks saanud diskussiooni läbi viia, ütles ta, et ei maksa eeldada, et institutsiooniga kaasneb koha ka autoriteet.

"Autoriteet käib kaasas isiku endaga. Mitte nii, et sa istud presidenditoolile ja korraga ümbritseb sind samasugune aura nagu näiteks Lennart Merit. Ei, see inimene ise peab kasvatama enda ümber selle autoriteedi. Me oleme näinud aastate jooksul korduvalt, et riigikogus on juhtunud selliseid asju, kus nad on ise murendanud oma mainet, on see siis kellegi suhtes omakasupüüdliku seaduse vastu võtmine, võib-olla kõik need tegevused, kus tegeleti iseendale palga määramisega, kui suhtuti üleolevalt oma valijatesse. Kõik need tegevused on murendanud riigikogulaste usaldusväärsust ja kui me vaatame, et kes võiks olla selline hääl riigikogus... ma ütleksin, et viimane hääl, keda ma sealt kuulasin oli võib-olla Ene Ergma, kes suutis endale aastatega ehitada auväärse hääle," rääkis Hõbemägi.

Tema hinnangul on ajakirjandus kooseluseadust kajastanud kallutatult.

"Ma ei hakanud eile õhtul, kui ma siia saatesse tulekuks kutse sain, siis ma ei hakanud mingit sügavamat analüüsi tegema. Ma võtsin ühe suure Eesti päevalehe kolm numbrit - esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev - ning sain sealt viis suurt lugu, mis pooldasid kooseluseadust, kolm neutraalset uudislugu ja ühe pisikese lugejakirja, mis oli kooseluseaduse vastuvõtmise vastu. Trükiajakirjandus oli täiesti kallutatud," ütles Hõbemägi.

"Ajakirjanikud tegid seda, mida nad ei oleks tohtinud teha - nad läksid hasarti. Nad ei tohi seda teha, nad ei tohi kaotada pead. Seda testi nad igal juhul ei läbinud," jätkas ta.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: