Riigikogu asub arutama kodakondsuse andmise lihtsustamist ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Riigikogu asub arutama kodakondsusseaduse muudatusi, mis lihtsustavad alla 15-aastastel ja üle 65-aastastel isikutel Eesti kodakondsuse saamist.

Koalitsioonileppesse sissekirjutatud lubaduse elluviimine vähendaks kodakondsusetuse taastootmist ja kaotaks alaealistelt Eesti kodakondsuse äravõtmise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vanemat põlvkonda puudutava seadusemuudatusega ei peaks enam üle 65-aastased inimesed kodakondsuse keeleeksamil läbima selle kirjalikku osa, vaid sooritama ainult suulise keeleeksami.

"Kui sellist seaduse soodustust oleks tehtud aastat 20-30 tagasi, siis oleks ma seda hea meelega teinud ja tööl olnuks vaja. Aga nüüd olen pensionil ja kodakondsus on olemas, mitte küll Eesti oma. Põhimõtteliselt pole vaja vahetada, sellest ei muutu elus midagi," rääkis Vassili.

"Suulist veel võiks, sest oleks võimalik õppida ja ära anda," lausus Oksana.

Kehtiva seaduse järgi saab Eestis sündinud alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras siis, kui seda talle vähemalt viis aastat Eestis elanud kodakondsuseta vanemad taotlevad. Edaspidi saaks selline laps aga automaatselt Eesti kodakondsuse.

"Sellele on korduvalt juhtinud tähelepanu mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, ka ÜRO vastav volinik, et me ei toodaks enam automaatselt halli passiga inimesi juurde Ja nüüd me siis muudame selle nii ära, et laps, kes siin sünnib ilma kodakondsuseta, saab kodakondsuse," teatas 9. novembril riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liige Jaak Allik.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel oli selliseid lapsi novembri seisuga 900, igal aastal sünnib arvestuslikult umbes 300 kodakondsuseta isikute last.

Kolmanda muudatusega laieneks topeltkodakondsuse säilitamise õigus lastele, kes on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras.

"Ta peaks 18-aastaseks saamisega Eesti kodakondsusest loobuma või see võetakse temalt ära. Nüüd anname talle kolm aastat aega mõelda, mida ta siis teeb ja millise kodakondsuse kasuks ta siis otsustab," teatas toona riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Põhiseaduskomisjonis muudatuste vastu sõdinud IRL-i kuuluva Jaak Aaviksoo sõnul on koalitsioon läinud seaduse liberaliseerimise teele, et lihtsalt kodanike arvu suurendada.

"Me ei tohiks kiirustatult lubada topeltkodakondsust, sest avades ukse tolli võrra, avatakse seda erinevate surveavalduste tulemusena täiel määral ja meil, väikesel riigil on väga raske vastu seista nendele survetele, mida suurriigid meie suhtes võivad rakendada," arvas Jaak Aaviksoo samal päeval.

Eestis elab umbes 41 500 alla 18-aastast isikut, kes on naturalisatsiooni korras saanud Eesti kodakondsuse.

Eesti elab praegu 88 618 kehtiva elamisloa või elamisõigusega määratlemata kodakondsusega isikut. Kehtiva elamisloa või elamisõigusega Venemaa kodanikke on Eestis 94 384.

Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on viimastel aastatel ületanud 1000 inimese piiri. Näiteks said nii Eesti kodakondsuse üle-eelmisel aastal 1340 ja mullu 1330 inimest.

Toimetaja: Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: