2005. aasta jaanuaritormist möödub 10 aastat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1420780811000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Täna möödub 10 aastat 2005. aasta jaanuaritormist, mis oli orkaani mõõtu torm ning tekitas toona olulisi kahjustusi Läänemere erinevates regioonides.

Põhjamerel Gudruniks ja Skandinaavias Erwiniks nimetatud tormi tõttu sai Eestis kannatada 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest, sealhulgas 11 inimesel tuvastati alajahtumine ja nad toimetati haiglasse ning üks inimene hukkus.

Toona, 9. jaanuari öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 m/s, Pärnus tõusis vesi 295 cm üle Kroonlinna nulli ning lisaks tõi torm kaasa pealtnäha soojale talvele külma, mis püsis nädal aega lumeta ja kuna lumi tuli maha alles järgmisel nädalavahetusel, siis sai külm taimedele märgatavat kahju teha.

Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid, keskmiseks tuule kiiruseks mõõdeti 25 m/s ning tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale, näiteks Viljandimaale, kus iiliti puhus tuul 29 m/s ning murdus palju metsa.

Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades, suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas ehk Pärnus ja Haapsalus.

Pärnu linnas oli üle ujutatud umbes kaheksa ruutkilomeetri suurune ala ning veetase oli kõrge linnas jõe suudmes, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis ja Raekülas Merimetsa tänaval, Vana-Pärnus Kesk tänaval ning üle oli ujutanud ka Sauga jõe kaldad.

Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas.

Näiteks kogunesid Kihnu elanikud enese päästmiseks saare kõrgemasse ossa, sest loode- ja põhjaosa olid vee all.

Haapsalus ujutas vesi üle Holmi poolsaare ja Paralepa kaldapiirkonna - Fra Marest Ungru teeni ning linnas oli tormi tõttu läbimatuks muutunud Promenaad ja kõik sellega piirnevad tänavad ning Haapsalu raudteejaama ümbrus.

Lääne maakonnas oli veetase kõrge Hanila ning Lihula valla mereäärsetel aladel. Tee Ridala valla Puise külani oli 200 meetri ulatuses üle ujutatud.

Maakonna kriisipiirkondadest evakueeriti 50 inimest.

Tallinnas uputas Tuukri tänava piirkonnas ehk Ahtri, Jõe ja Lootsi tänaval, Mustjõe oja ümbruses, Pirita teel ning Viimsi vallas Viimsi–Rohuneeme teel.

Praamiliiklus mandri ja Saaremaaga katkes ning Nasva ja Roomassaare sadam jäid vee alla.

Ulatuslikult muutused toimusid Harilaiul Kiipsaare tuletorni lähiümbruses, kus rannajoon taandus paiguti kuni 20 meetrit.

Tagajärgede likvideerimine

Pärnu elanike abistamisel ja evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44 sõdurit ning 34-liikmeline pioneeriüksus Tapa väljaõppekeskusest.

Tagalapataljon saatis üheksa ja staabi- ja sideväljaõppekeskuse üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast.

Jaanuaritorm tagajärgede likvideerimiseks andis Eesti riik 264,5 miljonit krooni ning Euroopa Liidust laekus 1,29 miljonit eurot.

"Aktuaalne kaamera": spetsialistide sõnul andis torm vajaliku õppetunni

Spetsialistid kinnitavad, et nüüdseks ollakse Eestis tollasest tormist juba õppinud tulevikus torm meid nii ootamatult tabada ei tohiks.

"Jaanuaritorm 2005. aastal näitas, et on vältimatu kasutada kaasaegseid prognoosimeetodeid, mis tuginevad mudelitele, mis arvestavad reaalajas tehtud mõõteandmeid ja loomulikult peab inimene oma kriitilise pilguga need prognoositulemused üle vaatama ja siis on tulemus usaldusväärne," rääkis TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken.

Elkeni sõnul ei tohiks tulevikus torm enam nii ootamatult tulla, sest mereprognoosid ennustavad üldjuhul paarikümne sentimeetri täpsusega. Seega prognoos ütleb ära, kas uputus tuleb või mitte.

Lääne päästekeskuse juhi Ivar Kaldasauna sõnul on koostatud hädaolukordade lahendamise kava, kuidas hädaolukorras käituda. Nii et kriisikommunikatsioon on kümne aastaga kõvasti paranenud.

"Nii kommunikatsioon kui ka koostöö, et millised ametkonnad milliseid rolle suudavad kõige tõhusamalt täita ja millal on õige hetk tunda kriis ära ja millal on õige hetk alustada tegevusi, et need oleksid piisavalt varakult tehtud," selgitas Kaldasaun ja lisas, et Eestis on nüüd olemas suuremahulised pumpamisüksused.

Aga need on juba tagajärgede leevendamiseks. Eesmärk on Ivar Kaldasauna sõnul anda endast kõik, et ohte ennetada.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: