Sõna „nuhvel“ esitas kokku 13 inimest, kelle vahel loositakse välja peaauhind, milleks on tahvelarvuti iPad. Inglise sõna phablet, millele vastet otsiti, oli ühtlasi osalejate hulgas kõige populaarsem – oma sõnapakkumise saatis 360 inimest.

Lisaks peapreemia saanule tunnistati auhinna vääriliseks veel seitse sõna. Need on „kõnejuht“ (moderaator), „nutistu“ (asjade internet), „sujundama“ (ingl. streamline), „kolmekogu“ (kolmepoolsed läbirääkimised), „aasristmik“ (mitmetasandiline ristmik), „huvipool“ (ingl. stakeholder) ja „nöha“ (nohu ja köha). Peale võidusõnadele märgiti ära veel „idutekst“ (ingl. non-paper), „naksik“ (ingl. viral) ning „värkvõrk“ (asjade internet).

"Kuigi kõik pakutud sõnad ei võitnud, on lisaks võidusõnadele ka paljudel varju jäänud sõnadel võimalus kasutusse minna ja saada eesti keele igapäevaseks osaks," ütles Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, kelle sõnul võib võistluse igati kordaläinuks lugeda.

Õpilaste jaoks oli võistlusel ette nähtud eriauhind, mille võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 10A klassi õpilane Marta Randoja. Kokku osales 80 kooliõpilast. Välja antakse ka kaks ergutusauhinda, mille saavad Anu Lamp ja Anzori Barkalaja vaimukate sõnaleidude ja loominguliste lahenduste eest.

Sõnad ning võitjate nimed pannakse üles sõnavõistluse kodulehele, kus saab vaadata ka kõiki võistlusele saadetud sõnu.

Veel huvitavaid pakkumisi

Paljud muidu toredad sõnad ei osutunud valituks sellepärast, et olid tavakasutuse jaoks liiga poeetilised. Sellised sõnad olid näiteks „lõimevader“ ja „kõnemihkel“ moderaatori jaoks, „kolmkand“ kolmepoolsete läbirääkimiste ning „vabatpaber“ non-paper’i jaoks.

Üks naljakamaid sõnu võistlusel oli žürii hinnangul „näppejõllar“ phablet´i jaoks.

Võistlusel oli ka selliseid sõnu, mis on äramärkimiseks liiga kitsad või valdkondlikud, kuid sellegipoolest head sõnad ja žüriil ei ole midagi nende kasutamise vastu. Näiteks „kunstnikutund“ inglise artist talk’i eestindamiseks ning „teemaliug“ offtopic’u vastena, samuti laste riietuseset tähistav „truksik“, mida paljud lapsevanemad juba kasutavad inglise body tähenduses.

Sõnadele „eesistumine“ ja „LGBT“ sobivat vastet ei leitud.

Sõnavõistluse žüriisse kuulusid Urmas Sutrop, Peeter Päll ja Katrin Hallik Eesti Keele Instituudist, Allar Jõks advokaadibüroost Sorainen, Rein Veidemann ja Mart Juur ajalehest Postimees ning Hannes Rumm ja Rita Niineste Euroopa Komisjoni Eesti esindusest. 

Sõnavõistlusel sai osaleda 1. novembrist kuni 1. detsembrini 2014. Uusi sõnu otsiti kümnekonna korraldajate valitud mõiste jaoks ning lisaks sellele said võistlejad ka omalt poolt välja pakkuda probleemseid mõisteid koos uudissõna ettepanekuga.

Võistluse korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Eesti Keele Instituudi ja ajalehega Postimees.