Euroopa Keskpanga otsuse mõju Eestile jääb ekspertide sõnul väikseks
Euroopa Keskpank langetas täna ajaloolise otsuse. Alates märtsist ostetakse pooleteise aasta jooksul igas kuus 60 miljardi euro väärtuses liikmesriikide võlakirju. Kuna selline tegevus suurendab raha hulka ringluses, on seda nimetatud ka "raha trükkimiseks". Euroopa Keskpank loodab, et programm aitab madala inflatsiooniga hädas olevat Euroopat ning parandab majandusaktiivsust.
Euroopa Keskpanga otsus tähendab, et liikmesriikide võlakirjad muutuvad vähekasumlikuks ja targal investoril pole muud, kui need keskpangale maha müüa. See aga toobki turule taas rohkem raha ja elavdab majandust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See erainvestor võib nüüd panna selle raha kuhugi mujale. Ja üks võimalus seda teha on osta Tallinna börsil noteeritud aktsiaid näiteks. Või osta Eesti Energia või Eleringi võlakirju. Või mõnda muud instrumenti," selgitas Avaron Capital partner ja fondijuht Peeter Priisalm.
"Majandusele on kahjulik see, kui raha seisab lihtsalt ilma kasutuseta ja oodates, et majandus jääb seisma ja saab vara osta odavamalt," lisas ta.
Seega võib tavainimest ees oodata taas euro nõrgenemine ehk kauba kallinemine. Väärtpaberiturud on seevastu juba pikalt oodanud Euroopa keskpangalt otsustavaid samme.
LHV panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi tunnistas, et väärtpaberiturule on rahatrüki mõju kindlasti positiivne. "Seda on näha ka viimaste nädalate liikumistest, kus dollar on tugevnenud euro suhtes ja näiteks Saksamaa DAX-indeks on tegemas kõigi aegade tippe. Ega siin kiiret lühiajalist mõju kindlasti tavainimene näha ei saagi."
Otsuse mõju on Eestile väike, sest meil pole riigivõlga ja pole võlakirju, mida osta. Ostma hakatakse aga eelkõige riskantsemaid võlakirju riikidelt nagu Kreeka või Hispaania. See aga ei kannusta neid reformidega edasi minema.
"On riigid, kes on juba täna väga palju võlakirju emiteerinud, aga kelle majanduslik jätkusuutlikkus või juhtimissuutlikkus on olnud teinekord küsitava väärtusega. Kui neil nüüd tekib võimalus sisuliselt need võlakirjad edasi müüa, tekib investoritele võimalus. Siit tekib küsimus, et kas see raha ikka läheb sinna, kuhu on mõeldud," kommenteeris DNB ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet.
Teiste seas on tänasele otsusele kõige jõulisemalt vastu seisnud Saksamaa, kelle silmis on turgudel sekkumine lühiajaline leevendus.
SEB fondihaldur Endriko Võrklaev märkis, et imet sellest sammust ei ole mõtet oodata. "Eks Euroopa kindlasti maadleb finantskriisi tagajärgedega ja lõunapoolse Euroopa probleemidega veel mõnda aega. Ja ega Euroopa Keskpank ka ise ei lubanud oma kommentaarides, et inflatsioon lähiajal tõuseb soovitud piiride juurde."
Euroopa Keskpanga otsus tõi kaasa euro langemise kõigi valuutade suhtes.
Toimetaja: Laur Viirand