Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eestlased viskavad aastas 63 miljoni euro eest toitu ära

{{1425564562000 | amCalendar}}
Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Eesti inimene viskab ära keskmiselt kakskümmend kilogrammi toitu aastas. Kogu Eesti peale visatakse toitu minema 63 miljoni euro eest aastas – nii selgus Säästva Eesti Instituudi uuringust.

Keskmiselt viskab üks Eesti leibkond aastas prügikasti 120 euro väärtuses toitu, lastega leibkonna puhul raisatakse aga aastas koguni 200 euro väärtuses toitu.

Toidu raiskamise ja ära viskamise poolest jääb Eesti arenenud riikidele alla. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et keskmine leibkond raiskab toitu 46,9 kilogrammi aastas ehk ligi 0,9 kilogrammi nädalas, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Kui esmase üldise rehkendusena teha, elanikearvuga need läbi korrutada, siis toidujäätmete kogus on 70 tuhat tonni ja toidukao kogus on 20 tuhat tonni. See on ikka tohutu kogus materjali," sõnas Eek.

Uuringus osalejate sõnul viskavad nad kõige rohkem ära puuvilju ning seejärel piimatooteid. Kokkuhoidlikumalt käivad toiduga ümber vanemaealised inimesed. Samas, üksikud noored ja noorpaarid käivad palju väljas söömas ning seegi vähene, mida koju ostetakse, läheb tihti raisku.

Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora näeb ühe kokkuhoiuvõimalusena sügavkülmutuse laiemat kasutamist.

"Meil pigem on sügavkülm maasikate, marjade ja muude asjade hoidmiseks. Soomes pannakse sinna väga palju leiba, saia ja kõike muud. Meie uuringu tulemusena see väga välja ei paistnud, et inimesed igapäevast toitu sügavkülmas hoiaksid ja näiteks leiva sügavkülma panemine – võtad välja ja paned rösterisse – seda väga massiliselt Eestis vist ikka ei tehta," rääkis ta.

Uuringus käsitleti ka ühiskondlikke toitlustusasutusi, ka koolide- ja lasteaedade toitlustamist ning selle juures selgus huvitav asjaolu.

"Üldiselt lasteaedades pannakse toit lastele taldriku peale olenemata sellest, kas ta sööb selle ära või ei söö. Valdav osa koole on läinud selle peale, et lapsed saavad ise tõsta toitu, mis on mõnevõrra parem ja nii tekib vähem jäätmeid põhjusel, et taldrikule jääb toitu üle," sõnas Moora.

Kuidas aga vähendada sööklates ja restoranides toidu raiskamist?

"Ma ei tea, kui paljud teist on sellist soovitust väga selgesti kuulnud, et näiteks võtke toitu kaasa, kui teil alles jääb. Mujal maailmas, kes on reisinud, on kindlasti kogenud, et selline nii-öelda koeratoidu pakikene kaasa anda – see on täitsa tavaline asi. Väga vähe olen näinud ka selliseid võimalusi, kus buffet´ tüüpi toitlustusasutused teevad pärast lõunat hilise lõuna odavamaid pakkumisi. Eestis on ikkagi väga vähe selliseid võimalusi," rääkis ta.

Seda, et üha enam söövad aga eestlased hoopis kodust väljas, kinnitas ka uuring. Ehk sööklates, kohvikutes ja restoranides, mis viskavad samuti iga päev minema väga suure koguse toitu. Uuringu järgi koguni 9000 tonni aastas.

Ettevõtete jaoks on toidu äraviskamine mõnel juhul annetamisest odavam

Solarise keskuses tegutseval Lidol tekib tööpäeva lõpuks keskmiselt 560 liitrit biojäätmeid - selle seas on nii kartulikoored kui ka taldrikutele jäetud toit, kuid samas ka lihtsalt müümata jäänud söök. Et seda toitu näiteks abivajajateni toimetada, peaks ettevõte tegema tõsiseid kulutusi - ostma seadmed söögi kiireks külmutamiseks ning palkamata töötajad, kes sellega tegeleksid.

"Selleks ongi olemas jällegi seadused, mis eeldavad, et kui on riknenud kaup või kui on säilivus läbi, või teda on juba töödeldud mingite kraadide juures või on väljas hoitud mingi aja, siis kahjuks ei ole võimalik seda abivajajateni edasi suunata," märkis Lido turundusjuht Tiina Köst.

Raskustes inimeste abistamisega tegelev Toidupank kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et eeskirju, mis nende tööd raskendavad, on mitmeid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tõdes, et tõepoolest on reegleid, mille puhul tasuks kaaluda leevendamist ning Euroopa Liidu tasemel on see teema ka päevakorral.

"Teine osa, mis on ka riigi jäätmekava täiendamise käigus esile toodud kaubandusettevõtete poolt, on see, et mõnel juhul ei ole neil majanduslikult kasulik annetada toitu näiteks Toidupangale. Vaid vastupidi - on odavam jäätmetena ära visata. Mõnel juhul neil kaasnevad teatud maksukohustused, kui nad otsustavad annetada. See on kindlasti küsimus, mis vajab analüüsi. Hetkel ei ole sellele kohest vastust, aga see probleem on teadvustatud," rääkis Eek.

Toimetaja: Madis Järvekülg, Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: