Juncker on Euroopa ühisarmeest rääkinud varemgi. Kui Luxemburgi peaministri väljaütlemised kõigutasid väheseid, siis Saksa meedias ilmunud intervjuulõik, kus Euroopa Komisjoni president räägib Euroopa ühisarmeest kui tõsiseltvõetavast vastusest Venemaa ohule, tekitas elevust enamikes pealinnades, vahendas ETV saade "Välisilm".

Saksamaa kaitseminister nimetas ühisarmeed Euroopa tulevikuks, plaanile vaatab positiivselt ka Soome. Suurbritannia valitsuse sõnul on ühine sõjavägi välistatud. Poola välisminister ütles, et see on riskantne idee ja Venemaa välisministeerium nõuab Brüsselilt selgitusi, mida Juncker ühisarmeest kõneledes täpselt mõtles. Analüütikud ütlevad, et mitte midagi sellist, mille pärast lähima paarikümne aasta jooksul Londonis või Kremlis muretsema peaks.

"Viga oli see panna Ukraina kriisi konteksti. See viib väärarusaamani, nagu peaksime selle ideega tegelema järgmise paari kuu või aasta jooksul, et vastata Vene ohule," rääkis mõttekoja Carnegie Europe analüütik Stefan Lehne. "Juncker kuulub poliitilisse perekonda, kes on Euroopale alati edendanud föderaalset tulevikku. Kui ta sellele Saksa ajalehele intervjuud andis, siis kasutas ta oma visionääri pead. Ta ei rääkinud reaalsest poliitikast."

Kes annaks ühisarmeele käsu lahingusse minna? Milline sõnaõigus jääb rahvusparlamentidele? Need on vaid mõned plahvatusohtlikest küsimustest, mida keegi arutama ei kipu. Olukorras, kus pealinnad näevad julgeolekuohte nii erinevalt nagu täna, ei vaevu keegi tehniliste küsimuste üle pead vaevama.

Stefan Lehne nimetas kolm peamist põhjust, miks Euroopa ühisarmee ei ole praegu päevakorras. Number üks on transatlantiline koostöö. Hirm, et USA pühendumine Euroopa kaitsele võib kannatada, halvab paljudes pealinnades igasuguse soovi sel teemal arutada, nentis Lehne.

"Teine põhjus - vähesed võimekad liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia ja mingil määral ka Saksamaa, tahaksid tegutsemisvabadust. Vaadake kas või president Hollande'i tegutsemist Malis. Ma arvan, et nad ei ole valmis andma ära võimalust tegutseda üksi, kui nad saavad ja huvid seda nõuavad. Kolmas põhjus on see, et paljud Euroopa valitsused, ka väikeriikidest, ei soovi oma sõdureid ohtu seada poliitikate nimel, mida nad ei saa kontrollida. Nad kardaksid, et suured riigid domineeriksid ja seetõttu on selles suunas liikumise osas suured kõhklused. Seega ei ole see plaan, vaid unistus. Mõne jaoks on see ilus unistus, teiste jaoks õudusunenägu," selgitas Lehne.

Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles, et Eesti seisukoht, mida on väljendanud nii kaitse- kui ka välisminister, on see, et tegemist on ideega, mille teostumist ei ole lähiaastatel ja lähikümnenditel oodata. "See ei tähenda seda, et Euroopa kaitsest ei peaks rääkima."

"See Junckeri väljaütlemine on osa praegu Euroopas alanud debatist ja ümberrivistusest, mis tuleneb sellest lihtsast asjaolust, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga on julgeolekuolukord Euroopa ümber kaardinaalselt muutunud, selle taustal tuleb vaadata ka kaitsekoostöö tugevdamise initsiatiive ja mõtteid," lisas Maasikas.

Egmont Instituudi analüütik Sven Biscopi sõnul on Junckeril pikas perspektiivis õigus - Euroopa armee oleks ideaalne lahendus.

"EL liikmesriigid kulutavad aastas kokku 160 miljardit eurot kaitse peale. Kui see raha oleks võimalik kasutada ühe kaitseeelarve raames, polekski rohkem vaja. Sellest piisaks täiesti kõikide võimekuste soetamiseks," märkis Biscop.

"Tõeline probleem on see, et enamus riikidest arvavad siiani, et neil on sõjaline suveräänsus. Ma arvan, et see on illusioon. Riigid nagu Eesti ja Belgia. Meil on suveräänsus otsustada, kui me midagi ei taha. Meid ei saa sundida midagi tegema. Aga kui me päriselt midagi teha tahame, on väga vähe, mida Belgia või Eesti võiksid teha ilma teiste Euroopa riikide või USA abita. Peame loobuma illusioonidest, et meil on rahvuslik sõjaline suveräänsus. See on mõtlemise muutus," jätkas ta.

"Peame töötama väikestes regionaalsetes gruppides ja need riigid peavad minema kaugele. Looma alalised rahvusvahelised üksused. Nagu näiteks Belgia ja Holland on oma mereväed praktiliselt liitnud. Nii saab kulusid kokku hoida ja olla efektiivsem. Peame investeerima suurtesse projektidesse, mida saab teha ainult EL-i tasemel. Balti riigid või Benelux ei ehita satelliite ega tankurlennukeid," sõnas Biscop.

ERR küsis ka NATO peakorterist, kas Junckeri taaselustatud plaan Euroopa ühisarmeest on sealsetes koridorides arutelusid tekitanud. Kas Euroopa sõjavägi oleks midagi, mis NATO-t asendaks või täiendaks?

"Ausalt öeldes ei ole, me ei ole seda arutanud ja ma ei näe ka, et see päevakorda tuleb," vastas Eesti alaline esindaja NATO juures Lauri Lepik.