Ida-Virumaal on praegu jäätmete ladustamiseks vaid üks koht, Uikala prügila. Sinna tuuakse ööpäevas üle saja tonni olme- ja poolsada tonni ehitusjäätmeid. Selline suur kogus võimaldab kasutada jäätmete utiliseerimiseks ja materjalide taaskasutamiseks kaasaegseid tehnolahendusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uikala Prügila juhatuse liige Vladimir Tužilkin selgitas, et kogu sissetoodav prügi läheb sorteerimisele, nii et paljuski on tegemist sorteerimiskeskusega.

Ka varem ladustatud prügist on nüüd võimalik kasu lõigata. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaam kasutab kütteks varemladustatud heitmetest eralduvat gaasi, millest saab tunnis kuni 300 kW elektrit ja samapalju soojust. Elekter müüakse ja jääksoojusega köetakse prügila olme- ja tootmisruume.

Vladimir Tužilkini sõnul on õhku lendunud heitgaasi hulka, võrreldes projekti käivitamise eelse ajaga, vähendatud 75% võrra. Gaas, mis mäest kogutakse, käib läbi kompressorijaama, kus see puhastatakse ja seejärel suunatakse metaan sisepõlemismootoritesse.

Vinnis töötab juba poolteist aastat kompleks, mis muudab põllumajandusjäätmed energiaks. Põhiliseks toormeks on farmide sõnnik ning muud biojäätmed. Kääritustankides lagundavad bakterid aasta jooksul kuni 120 000 tonni sea- ja veiseläga metaaniks ning vedelaks digestaadiks, mis on väetisena taimedele paremini omastatav, ei haise ning ei saasta ka põhjavett.

Vinni Biogaas juhatuse liige Rafik Asadov ütles, et energiatootmiseks kõlbavad ka riknenud silo, rohuniide ja muud rohelised jäätmed.

Asadov peab väga oluliseks ka seda, et meil siin kasutatakse energiatootmiseks jäätmeid ja mitte ekstra selleks kasvatatud põllukultuure. Kuna õhusaastet vähendavad seadmed on kallid, ootavad rohelise energia tootjad riigilt enam nii seadusandlikku kui rahalist toetust.