EL-i suursaadik Makedoonias: küsimärke on väga palju

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Hävinud hooned Kumanovo linnas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Makedoonias puhkesid nädalavahetusel tänavalahingud, mis nõudsid 22 inimese elu. Euroopa Liidu esinduse juht Makedoonias, suursaadik Aivo Orav tõdes, et toimunu põhjuste kohta on teada väga vähe, kuid samas liigub ringi palju vandenõuteooriaid.

Orav selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et valitsuse versiooni kohaselt oli Kumanovo linna imbunud terroristlik grupp, kelle vastu politsei operatsiooni läbi viis.

"Käibel on palju konspiratsiooniteooriaid ning kuna poliitiline olukord riigis on väga keeruline, siis on nende konspiratsiooniteooriate jaoks ka väga hea pinnas," tõdes Orav.

Üldiselt on toimunu kohta tema sõnul vähe teada. Operatsioon oli tema sõnul väga tõsine, sinna ei lubatud ligi ajakirjanikke ning ka Skopjes viibival OSCE missioonil oli julgeolekukaalutlustel olukorda keeruline vaatama minna.

Orava sõnul ei jagatud informatsiooni ka kohalikele elanikele, mistõttu hakkasid nad linnast põgenema.

"Mina saan toetuda faktidele, mida pole väga palju. Samas tuleb tõdeda, et küsimärke on väga palju," ütles ta.

Orav selgitas, et Serbia piiri ääres asuv Kumanovo linnas elab mitu rahvust: nii põhirahvusest inimesi kui ka albaanlasi ja serblasi. Samas on tema sõnul eksitav rahvusvahelises meedias rõhutatu, et tegemist oli etnilise kokkupõrkega. Tegemist oli ilmselt kuritegeliku grupiga.

"Inimesed mäletavad veel 2001. aasta sõda ja keegi selle kordumist ei soovi. /.../ Siin elavad kaks suuremat gruppi elanikke täiesti eraldi - eraldi inforuumis, eraldi kultuuriruumis, kummalgi grupil on omamoodi ajalugu, oma traditsioonid, kokku nad praktiliselt ei puutu. Albaanlased räägivad natuke makedoonia keelt, kuid vastupidi mitte," rääkis Orav.

"Ainus võimalus, kuidas probleeme lahendada, oleks selge Euroopa Liidu perspektiiv. See on ainus element, mis mõlemat rahvusgruppi seob ja kui nad ideaalis saaks millalgi Euroopa Liitu, siis võiks olla üks ilus väike Belgia sarnane riik Euroopa Liidus juures," lisas ta.

Peamised probleemid on poliitilised

Orav tõdes, et kuigi väga palju rõhutatakse Makedoonia olukorraga seoses etnilist komponenti, on põhilised probleemid siiski valitsuspartei ja suurema opositsioonipartei vahel.

Ta selgitas, et probleem ulatub 2012. aasta lõppu, kui opositsioon visati parlamendist välja ja keegi vastutust selle eest ei võtnud.

Eelmise aasta valimiste järel püüdis Euroopa Liit tekitada dialoogi valitsus- ja opositsioonipartei vahel ning tuua parlamenti minemast keeldunud opositsioon sinna tagasi. See aga ei õnnestunud ning suur lahknevus on siiani.

Möödunud sügisel hakkasid Orava sõnul levima kuulujutud, et opositsioon on enda kätte saanud 20 tuhande inimese pealtkuulatud telefonikõned ja opositsioon väidab, et pealtkuulamist on läbi viinud vastuluure juht, kes on ühtlasi peaministri nõbu.

Sellega seoses esitati opositsiooniliidrile süüdistus riigipöördekatses, kuna ta olevat üritanud kõnede abil santažeerida peaministrit, et see nõustuks tegema tehnilise valitsuse ning kuulutama välja uued valimised.

Opositsioon on telefonikõnesid ka avalikkusele ette mänginud ning Orava sõnul on need värvikad. Ta tõi näiteks, et ühes kõnes andis peaminister transpordiministrile juhtnööre selle kohta, kuidas ühe opositsioonitegelasele kuuluva suurema maja ehitus peatada ja õhku lasta.

Samuti avalikustati kõne, kus üks minister andis valimiste ajal juhiseid liftide seismapanemiseks kõrghoones, et vanemad inimesed ei saaks valima minna, kuna nad valivad ilmselt vale partei poolt.

Palju kõnesid olid ka korruptsiooniteemalised, kuidas mõjutatakse meediat ja kohtuvõimu.

Valitsuse väitel pole aga kõned tõesed ning need on kokkumoneeritud.

Orav ütles, et alguses olid inimesed passiivsed, kuid kui selgus, et ühe noormehe tapmist üritas riigi juhtkond varjata, siis tulid inimesed 5. mail tänavatele.

"Nii et sellel pinnal on igasugustel konspiratsiooniteooriatel väga hea pinnas, kuidas öelda, miks üks või teine konflikt või probleem juhtub," sõnas Orav.

Täna otsustas valitsus, et tagasi astuvad kolm telefonikõnedes esinenud võtmetegelast: luureülem, siseminister ja transpordiminister.

"Selles kontekstis on praegu palju muutumas. Eks näeme, kuidas asjad toimuvad, sest väga kardetakse pühapäeval algavaid demonstratsioone. Kardetakse provokatsioone, sest arvata on, et tänavatele tuleb kümneid tuhandeid inimesi," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: