Zaev, kes selle Balkani riigi Euroopa Liidu kursile suunas, hakkab taas peaministrina valitsust juhtima. Tema erakond edestas juulikuistel valimistel napilt oma parempoolseid rivaale.

"Saabumas on korra, õigluse ja distsipliini ajastu," lubas Zaev parlamendile. 

Tema koalitsiooni koos suurima etnilisi albaanlasi esindava erakonnaga toetas kaks päeva väldanud tulise debati järel 120-kohalises parlamendis 62 seadusandjat.

Hääletus lõpetas kaheksa kuud kestnud perioodi, mil riiki valitses nõrk tehniline valitsus, mis pidi algselt võimul olema aprillikuusse kavandatud erakorraliste valimisteni, mille nurjas koroonaepideemia.

Uus viirus nakatas kahe miljoni elanikuga Põhja-Makedoonias umbes 14 000 inimest, elu jättis pea 600 COVID-19 patsienti.  

Zaev tõotas võidelda pandeemia ja selle majandusmõjudega ning teha edusamme ka liitumiskõnelustel EL-iga. Ametlikuks EL-i kandidaadiks sai riik sel aastal. 

Parlamendidebati ajal süüdistas parempoolne opositsioon sotsiaaldemokraate korruptsioonis ning saamatuses pandeemia ohjeldamisel ja majanduse juhtimisel. 

Nad süüdistasid Zaevit ka riigi identiteedi ohverdamises ajaloolisele leppele Kreekaga. 

Juulikuistel valimised olid esimesed pärast seda, kui Zaevi erakond liitis esmakordselt riigi nimele "Põhja", mille vastutasuks loobus Kreeka blokeerimast selle EL-i pürgimusi. 

Ateena väitel on sel ajaloolised õigused nimele Makedoonia, mida kannab üks Kreeka provintse. 

Leping aitas riigi NATO-sse ja tagas staatuse EL-i kandidaatriigina, kuid polariseeris samas ühiskonda.