Balti riigid võivad energiasüsteemi ühildamisel valida Kesk-Euroopa asemel Põhjamaad
Oma energiasüsteeme Venemaast lahti lastes on Balti riigid kavandanud ühildada need Kesk-Euroopaga. Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul peaks aga otsima ka alternatiivseid variante, kuna Poola ei ilmuta selle projekti suhtes kuigivõrd aktiivsust.
Eesti on seadnud eesmärgiks ühendada oma energiasüsteem Venemaast lahti 2025. aastaks. Selle sünkroniseerimist Kesk-Euroopaga võib aga takistada Poola passiivsus, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi selleaastast elektrisüsteemi varustuskindluse aruannet tutvustades, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Poola ei ole sellega täna töötasemel väga kaasa tulemas. See teeb meile muret ja kuna meie peamine eesmärk on desünkroniseerimine, siis minu sõnum on see, mida oleme ka Eleringis pikalt arutanud, et me peame tõsiselt tegelema alternatiividega," rääkis Veskimägi.
Üks alternatiive võiks olla eraldi Balti riikide sünkroonala või siis süsteemide ühildamine Põhjamaadega.
Vähemalt valitsuste tasemel on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ühtse energiaturu projekti toetamas.
Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitika voliniku kabinetiülema asetäitja Pierre Schellekens ütles, et kõigilt 28-lt liikmesmaalt saadi sellele tugev toetus.
"Jah, võivad olla erinevad arvamused, aga üldiselt võib poliitilisel tasandil näha kõigi liikmesriikide tugevat toetust liikuda ühtsema Euroopa energiapoliitika suunas," ütles Schellekens.
Veskimägi sõnul ilmnevadki probleemid mitte valitsuste tasemel, vaid siis, kui projekte hakatakse praktikas ellu viima.
Toimetaja: Sven Randlaid