Intervjuus Vikerraadiole ei nõustunud Reinap mõnel pool kõlama jäänud väitekga, et sõnavabadus oleks pärast eilset lõplikku otsust kuidagi rohkem ohus: kommentaariumid töötavad ja inimesed saavad oma arvamust avaldada.

Ta tuletas meelde, et Eesti kohtud tegid oma otsused juba aastaid tagasi ja kõik keskkonnad on selle järgi seadnud oma tegevuse: on muudetud korda, rohkem on filtreid ja moderaatoreid.

"Olukord on Eesti kohtute otsuste valguses juba muutunud. Kuni pole hagide laviini toimetustes, märgatavat muutust ei tule," prognoosis Postimehe veebi juht.

Ettevaatavalt lisas Reinap, et kui tõepoolest peaks nõuded toimetustele kasvama, kuid leitakse, et kommentaarium on ülioluline, võib asi lõppeda ka eelmodereeritavate kommentaaridega.

ERR-i uue meedia direktor Jaanus Lillenberg leidis, et antud kaasuses oli selline otsus oodatav. "Teisest küljest on kommentaariumid teinud sellest ajast alates väga suure arengu ja sarnase olukorra kordumine oleks täna vähetõenäoline," lausus Lillenberg ja täpsustas, et täna on meediaorganisatsioonide kommentaariumite jälgimine oluliselt tugevam nii tehnoloogiliselt kui ka on sinna panustatud suurema inimtööjõu ehk moderaatorite poolest.

Lillenberg tõi välja, et keskkonnad on liikunud seda teed, et vähemalt osad kommentaarid on isikulised ning kaasautorite soovil jätavad toimetused mõne artikli kommentaariumi teinekord ka täiesti suletuks.

"Tänaste kommentaariumite probleem on ka poliitiline nn "trollimine", kus ei rünnata mitte artikli autorit või artiklis esinenud isikuid, vaid teisi kommentaatoreid," märkis Lillenbrg.

Tuleviku kommentaarium peaks Lillenbergi arvates olema selline, kus kommenteerija on toimetusele alati teada.

Euroopa inimõiguste kohtu suurkogu jättis eile rahuldamata Delfi kaebuse netikommentaaride vaidluses Eesti riigiga.

17-liikmeline suurkoda vaatas taas läbi kaebuse, milles Euroopa inimõiguste kohtu seitsmeliikmeline koda oli mullu teinud samuti otsuse Delfi kahjuks. Enam edasi kaevata pole tänast otsust võimalik.

Netikommentaaride vaidlus sai tegelikult alguse 2006. aastal, kui laevaärimees Vljatšeslav Leedo kohta kirjutati Delfis ilmunud artikli juurde 20 au teotavat kommentaari. Leedo kaebas Delfi kohtusse ja võitis.

Pärast kaotust Eesti kõigis kohtuastmetes pöördus Delfi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Delfi leidis, et kui nemad vastutavad oma portaalis ilmunud au teotavate kommentaaride eest, siis see on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine.

10. oktoobril 2013. aastal tuli kohtust otsus, et nii see ei ole. Seejärel otsustaski Delfi kasutada viimast võimalust ja pöördus Euroopa inimõiguste kohtu suurkoja poole.