RIA analüütik selgitab, miks e-teenused ei toeta alati harjumuspärast brauserit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Internet Exploreri brauser. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) analüütik Anto Veldre selgitas, miks erinevate riigi e-teenuste kasutamisel ei pruugi alati olla toetatud konkreetse kasutaja harjumuspärane veebibrauser ning alla tuleb laadida näiteks vähempopulaarne sirvija Internet Explorer.

Metrix.station andmetel kasutab Internet Explorerit Eestis kõigest ligikaudu 15% internetikasutajatest. Ometi võib seda vaja minna mitme olulise e-teenuse kasutamisel. Tavaline internetikasutaja võib pead murda näiteks selle üle, miks peab ta ülikooli sisseastumisavalduse esitamiseks SAIS-is endale spetsiaalselt värskeima Internet Exploreri väljalaske hankima.

Anto Veldre selgitas ERR-i uudisteportaalile, et erinevate brauserite toetamisel on väga mitu aspekti. "Kõigepealt, brauserite turuosad on pidevas muutumises. On võimalik, et mõni süsteem toetab Internet Explorerit aegadest, mil Internet Exploreri turuosa oli oluliselt kõrgem," tõi ta välja.

RIA on brauserivaliku keerulise küsimusega kokku puutunud eelkõige ID-kaardi ökosüsteemi puhul. "Kuivõrd iga täiendava brauseri tugi tähendab kulutusi, siis tuleb nende otstarbekust hoolikalt kaaluda," märkis Veldre.

Täna on ID-kaardi tarbeks toetatud järgmised internetisirvijad:

  • Windows: Internet Explorer, Firefox, Chrome viimane versioon.
  • OS X: Veebilehitsejate Safari, Firefox, Chrome
  • Linux: Firefox, Chrome

Need neli brauserit (Chrome 51,14%, FF 17,65%, IE 14,84%, Safari 6,46%) kokku annavad 90,09% internetikülastuste arvust. "Veel üks kaalutlus on, et iga operatsioonisüsteemi puhul võiks olla toetatud selle OS peabrauser," lisas Veldre.

"Riigi infosüsteemi koosvõime raamistik sisaldab dokumenti "Veebide koosvõime raamistik", mis aga on brauserite suhtes täiesti agnostiline, lubades kasutada iga piisavalt moodsat ning vajalikke tehnoloogiaid kätkevat brauserit," rääkis Veldre.

Teoreetilistele või idealistlikele kaalutlustele paneb analüütiku selgitusel mingil hetkel piiri rahakoti paksus. Iga konkreetse infosüsteemi omanikul ja e-teenuse loojal tuleb otsustada, kui mitmele sirvikule suudab tema rahakott pakkuda jätkusuutlikku tuge.

"Mõneski infosüsteemis on brauserite valik mõnevõrra piiratud. Mis täpselt on kaalutluseks, kas rahakott, varasemas turuolukorras tehtud otsused, turvalisus või multimeedianõuded, seda tuleb igal konkreetsel juhul küsida infosüsteemi omaniku enda käest," tõdes ta.

Riigi infosüsteemi amet ei saa aga Veldre sõnul keskselt nõuda ühe või teise internetisirvija sundkasutamist, seda enam, et brauserite omadused võivad ajas muutuda suhteliselt kiiresti. "Võimalikud kitsaskohad likvideerib aeg ja turg," usub ta.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: