Praegune Läänemere alune gaasitoru Nords Stream on täidetud vaid 60- kuni 70-protsendiliselt, sest Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi nõuete kohaselt ei tohi Nord Streami pikenduste Nel ja Opal kaudu voolavast gaasist kuuluda Gazpromile rohkem kui pool. Sama probleem ootab ka Nord Stream 2, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sellest reeglist saaks mööda minna, kui gaas enne torujuhtmesse suunamist maha müüa.

"Kui maagaasi üleandmine toimub torujuhtme alguses või lõpus mõnele teisele firmale, kes on selle gaasi ära ostnud, siis formaalselt ei kuulu see gaas enam Gazpromile ja seda võib siis uus omanik juhtme pikenduste kaudu Euroopas edasi transportida," selgitas energiapoliitika ekspert Andres Mäe.

Üleeile alustaski Peterburis tööd rahvusvaheline gaasibörs, kus Gazprom üritab oma gaasi Euroopa partneritele müüa.

"Huvi selle müügi vastu oli esialgu väga suur, osales pea 40 firmat, aga esimesel päeval ei õnnestunud ühtegi gaasikogust maha müüa, sest Gazprom pakkus gaasi sama hinnaga nagu pikaajalistes lepetes sätestatud hinnavormeli põhjal," ütles Mäe.

Venemaa-eksperdi Vladimir Juškini sõnul teeb Gazprom praegu meeleheitlikke pingutusi Euroopa turuosa säilitamiseks.

"Gazprom mängib praegu Euroopas väga hasartset mängu eesmärgiga seda turgu säilitada, sest Euroopasse tungib Aserbaidžaani gaas, mõne aja pärast jõuab Euroopasse läbi Türgi Iraani gaas, Euroopa ehitab igale poole oma piiride äärde LNG terminale," rääkis Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin.

Seepärast oli Nord Stream 2 konsortsiumi moodustamisega tuli takus ja partneritele pakuti väga soodsaid tingimusi.

"See sätestab, et kui veealune toru valmis ehitatakse, siis kõik selle aktsiaseltsi Lääne osanikud, hakkavad saama rahalist kompensatsiooni, sõltumata sellest, kui palju gaasi sellest torust läbi läheb," ütles Juškin.

Nord Stream 2 peaks valmima aastal 2019. Sellel aastal lõpeb Gazpromi leping Ukrainaga gaasi transiidi osas ja gaasitarnete leping Euroopa Liiduga.