Eesti rohelised: USA ja EL-i vabakaubanduslepe kahjustab Eesti majandust
Eesti ja Euroopa rohelised ei toeta USA ja Euroopa Liidu vahel plaanitavat vabakaubanduslepet. Kriitikute sõnul kahjustab lepe Euroopa majandust ja keskkonda.
Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit pidasid möödunud töönädalal 11. ringi läbirääkimisi vastuolulise Atlandiülese vabakaubandusleppe üle. Kuigi Eesti valitsus lepet toetab, on teatav vastuseis olemas ka siin, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Lepe kahe rikkaima majandusala vahel paistab mõlema osapoole jaoks igati soodne. Valitsuste tasandil räägitakse nii töökohtade lisandumisest kui väike-ettevõtete lihtsamas sisenemisest võõrastele turgudele.
Ent mitte kõik pole leppe suhtes toetaval seisukohal. Üle Euroopa on ligi kolm ja pool miljonit inimest leppe vastu allkirja andnud. Eestiski on kogutud üle kolme tuhande protestiallkirja. Eesti Rohelise Liikumise projektijuht Märt Põder nendib, et paljud positiivseid majandusmõjud on tugevalt ülehinnatud.
"Ametlike uuringute kokkuvõtetest tsiteeritakse kõige positiivsemaid stsenaariume, mis kindlasti läbi ei lähe. Kui vaadata nende uuringute sisse, on seal kirjas märksa negatiivsemad arvud. Diskussioon lepingu majanduslike kasude üle on isegi Eestis olemata. Võetakse tõe pähe reklaambrošüüre," lausus ta.
Erakonna Eestimaa Rohelised esimehe Aleksander Laane sõnul peaks tavakodanikke tegema ettevaatlikuks ettevõtete õiguste märgatav suurenemine. Muu hulgas loodaks arbitraaži võimalus, mis kaitseks ettevõtete investeeringuid riigipoolse võõrandamise eest.
Laane sõnul tähendab see reaalsuses aga seda, et ettevõtted sõidaksid üle riikide õigusest oma seadusi ise luua ja jõustada. Ettevõtete liigseid õigusi kardab Laane just toiduainete tööstuses, kus USA-s kehtivad tunduvalt madalamad ohutusnõuded.
"Euroopa Liit on siiamaani püüdnud rääkida sellest, et lähtutakse ettevaatusprintsiibist. Reeglina peab mis iganes kemikaali tootja tõestama asja ohutust ja siis lubatakse see kasutusele. USA-s lubatakse kasutusele iga asi kuni ei ole tõestatud, et see pole ohtlik. See on täiesti erinev lähenemine," rääkis Laane.
Sama kinnitab ka Põder, kelle sõnul on kõige tõenäolisem stsenaarium see, et Euroopa oma standarditest ei loobu, ent seda ei tee ka USA, mistõttu saavad siin vabalt kauplevad USA ettevõtted olulise hinnaeelise.
Mida peaks aga Eesti selles olukorras tegema? Välisministeerium on avaldanud oma kodulehel artikli pealkirjaga "Leppe müütidest ja tegelikkusest", kus lükkab eeltoodud väited ümber. ERR-i raadiouudised küsisid Laanelt, kas ta arvab, et ministeerium lihtsalt hämab.
"Vaadake, meil on head liitlassuhted USA-ga ja mina hindan häid liitlassuhteid ka väga. Aga see ei tähenda, et peame kõik vastu võtma, mida meile pakutakse," ütles ta. Laane sõnul on selge, et välisministeeriumi hoiab esmase prioriteedina häid liitlassuhteid. "Nemad loomulikult panevad ilusa teksti, et midagi ohtlikku ei ole," lausus Eestimaa Roheliste esimees.
Põdra sõnul on tarvis teemasse lihtsalt sisuliselt süüvida ja enda huvidele ka mõelda.
"Valitsus peaks selle teemaga täpsemalt tutvuma ja vaatama sektorite kaupa, kuidas see leping tegelikult Eesti majandust mõjutab," sõnas Põder, kelle hinnangul peaks valitsus märkima Eesti majanduse kaitsmiseks kindlad nn punased jooned, millest kokkuleppeid sõlmides allapoole ei tulda.
Majandusteadlane: lepe on võimalus majanduse edendamiseks, kuid küsimusi jagub
16. oktoobril tutvustas Euroopa Komisjoni Eesti esindus TTIP-i (Transatlantic Trade and Investment Partnership) olemust ja võimalusi, mis leppe sõlmimisel avanevad.
Komisjoni voliniku Cecilia Malmströmi kabinetiliikme Nele Eichhorni sõnul põhineb lepe kolmel sambal: tuleb vähendada tariife ja bürokraatiat ning reguleerida ühtse turu reegleid.
LHV analüütiku Heido Vitsuri sõnul ei juhtu pärast leppe sõlmimist lähipäevadel midagi, kuid lepinguga seoses tuleks näha kaugemat perspektiivi.
"Väiksed ettevõtjad nagu meie ettevõtjad kõik on, saavad kõige enam kasu reeglite lihtsustamisest ja Eesti tervikuna saab kasu sellest, et väga suurel territooriumilt kaovad ära paljud mitte-tariifsed barjäärid. See tähendab, et meie ettevõtjatel peaks elu võrreldes teistega suhteliselt lihtsamaks, sest me enda poolt midagi kaotama ei pea, natuke peame küll kohanduma reeglitega, kuid teiste vigureid peaks muutuma üldiselt vähemaks," lausus Vitsur ERR-i raadiouudistele.
Nele Eichhorn kinnitas, et kuna leppega vähenevad takistused kaubanduse ja investeeringute teel Euroopa riikide ja Ühendriikide vahel, annab see võimaluse luua juurde töökohti.
"Mida vähem on ettevõtetel barjääre, seda lihtsam on neil kaubanduses osaleda, kulud lähevad madalamaks, mis tähendab, et on võimalik luua töökohti. Samuti on TTIP-is oluline osa e-kaubandusel. See on valdkond, mis võimaldab igal inimesel hakata oma köögis ettevõtjaks ja turustada kaupu üle maailma," ütles Eichhorn.
Ka Tartu ülikooli professor Urmas Varblane näeb leppes piisavalt majanduse edendamise väljavaateid.
"Kui see leping alla kirjutatakse, tähendab, et terve hulk firmasid pääsevad kergemini Ameerika turule ja kergemini ka Euroopa turule. See tähendab, et firmadel on võimalik rohkem müüa ning see omakorda tähendab, et firmadel on võimalik luua rohkem töökohti. Sealt edasi: need inimesed, kel on täiendav töökoht suurendavad omakorda tarbimist ning nii liigub majanduslik ahel edasi," selgitas Varblane.
Tema sõnul on aga eeldus on see, et juurdepääs mõlemale turule muutub paremaks. Olgugi, et leppest võivad mõlemad majandushiiud tugevalt võita, nõustub professor Varblane, et probleeme leppe sõlmimise juures jätkub.
"Kust tuleb see kompromissi koht, et mõlemad pooled on rahul? Siin on palju kriitilisi küsimusi, mis puudutab eriti igasugu standardeid nt tervise, ohutuse teemadel rääkides. Erinevates nõuetes Ameerikas ja Euroopas on vaja kokku leppida ning kindlasti ei ole see lihtne," leidis ta.
Toimetaja: Greete Palmiste