Kuigi leppe sisu ei ole avalik, selgitas Michal pärast allkirjastamist ERR-ile, et lepe võimaldab Eesti ettevõtetel alustada ukrainlaste teadmiste põhjal droonide tootmist.

"Lühidalt öeldes tähendab droonilepe Eesti jaoks seda, et Ukraina oskused ja intellektuaalne teadmine, mis on praegu on maailmas parimad ning sõja tõttu arenevad väga kiiresti, saavad meie ettevõtetele kättesaadavaks. Meie ettevõtete jaoks tähendab see seda, et tootmise saab Eestisse tuua. Selliseid lepinguid teeb Ukraina ainult oma kõige lähedasemate riikidega," rääkis Michal.

Eesti jaoks tähendab lepe tulevikus võimalust osta Ukraina ettevõtetelt ka nende toodangut. "See on sellise klausliga, et me kavatseme seda teha. Konkreetsed otsused tehakse muidugi alati kaitseplaneerimise käigus ja konkreetseid rahalisi numbreid me praegu veel kokku ei leppinud," lisas Michal.

Läti sõlmis nn drone deal'i juba juunis. Kuigi Zelenski käis sel ajal ka Tallinnas, jäi lepe toona sõlmimata.

Michal selgitas, et leppe sõlmimine viibis tehniliste arutelude tõttu.

"Eesti jaoks ongi oluline ära kirjeldada, mida me tahame koos teha. Aga kui me hakkaksime võtma ka konkreetseid kohustusi, siis peaksime selleks parlamendi nõusolekut küsima. Praegu on see ikkagi kavatsus, et tuuakse tootmine Eestisse ja et me pääseme juurde sellele, mis on kõige olulisem ehk kaasaegsele droonitehnoloogiale," sõnas Michal.

Ta lisas, et droonilepe võib tähendada seda, et kõige uuemad droonid, mida täna alles katsetatakse, võivad ühel hetkel Eestile kättesaadavad olla. Samuti võib lepe tähendada, et Eesti ettevõtjad hakkavad droone koos ukrainlastega Eestis tootma.

Leppe puhul nimetas Michal kõige olulisemaks juurdepääsu ukrainlaste intellektuaalsele omandile. "Ehk see, mida teatakse, kuidas miski toimib, mida saab kuidas teha ja mida on katsetatud. Juurdepääs sellele ja meie ettevõtjate koostöö ongi selline usaldatud partnerite suhe. Seal on teatud tingimused, kuidas see käib, ja nüüd on Eesti ettevõtjatel selleks võimalus," ütles ta.

Pärast leppe allkirjastamist pidasid Michal ja Zelenski kahepoolse kohtumise.

"Rääkisime sellest, mida saavad teha Euroopa, meie ja maailm, et Ukraina oleks positsioonis, kus Venemaa oleks sunnitud järeleandmistele. Rääkisime ka sellest, et läbirääkimised peaksid toimuma Ukraina ja Venemaa vahel ning et Euroopa ei asu vahendaja rolli," sõnas Michal.

"Rääkisime paljudest muudest detailidest, muuhulgas ka olulisest üritusest, mis Eestis tuleb – Ukraina ülesehituskonverentsist, mis on Eestis 2027. aasta jaanuaris. Arutasime, kuidas seda korraldada, kontakti hoida ja mida selle käigus teha. Teemasid oli palju erinevaid," lisas ta.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et droonikokkulepe on suunatud sellele, et Eesti saaks Ukrainast droone osta. "Me defineerisime enam-vähem ära need suurusjärgud, mida me aastas võiksime Ukrainast osta," sõnas Pevkur.

"Me saame ligipääsu Ukraina erinevatele lahingusüsteemidele, me saame nendelt tuge oma õhukaitse tugevdamiseks. Meie ettevõtted, kes praegu juba Ukrainaga koostööd teevad, saavad võimaluse saada Ukrainast ekspordilitsentse, et hakata tootma ka Eestis," sõnas Pevkur.

Maikuus ütles Zelenski, et droonikokkulepete vastu tunneb huvi ligi 20 riiki.