Järsi ja Võhmuta on sadade aastate pikkuse ajalooga külad, mille maadel on metalliotsijaga aardekütte nähtud varemgi. Seni pole külarahvale leidudest teada antud ja seda olukorda tahetakse nüüd muuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma saan aru, et detektoristid peavad ennast majandama ja müügist elatama, aga tegelikult leiu väärtus ja kogu leid, mis kuulub selle küla juurde, tuleks fikseerida vähemalt fotona," selgitas Järsi ja Võhmuta maaomanike esindaja Priit Adler, kelle sõnul võõraid detektoriste oma maal näha ei soovita.

"Küsimus on lihtsalt selles, et eelmised detektoristid, kes on käinud, on meile näidanud mutreid ja polte, aga mitte kunagi ajaloolisi väärtusi," ütles Adler.

Järsi ja Võhmuta maaomanikud otsustasid, et nende volitatud detektorist on Raoul Anniom, kelle maines ja kavatsustes pole kahtlust.

"Kui ise oleks maa omanik, siis loomulikult on parem ülevaade, kui üks inimene seda teeb," märkis Anniom. Tema kinnitusel jõuavad tema leitud esemed esmalt muinsuskaitseametisse ja seejärel Tallinna või Tartu ülikooli puhastamisele.

Seaduse järgi kuulub maa seest välja tulnud kultuuriväärtusega leid riigile. Metalliotsijaga tohib otsinguid läbi viia vaid erikoolituse läbinud ja muinsuskaitselt vastava tunnistuse saanud detektorist ja sedagi maaomaniku loal.

"Algatus iseenesest on hea, et külaelanikud kontrollivad, mis nende maapõuest välja on tulnud. See on kodanikuühiskonna üks hea ilming, ma arvan," rääkis muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anu Kivirüüt.