Purtse jõge on saastanud Ida-Virumaa õlitööstuste jäätmed, mis eelmise sajandi 1980. aastatest on Erra ja Kohtla jõe kaudu sinna jõudnud. Kuigi keskkonnakaitsele hakati mõtlema juba 1980. aastatel on alles nüüd jõutud poolkoksimägede tegeliku sulgemiseni ning asutakse puhastama kraave ja ojasid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puhastustööde loogika on see, et me hakkame põhimõtteliselt jõe lähtest pihta ja liigume allapoole. Kui me need mäed kinni saime, mis oli peamine reostuse allikas, siis nüüd hakkame tegelema nende looduse osadega, kuhu see reostus on kandunud," selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse projektijuht Karl Kupits.

Reostus kõrvaldatakse või lokaliseeritakse enim saastunud aladelt, kus inimesed võivad ohtlike ainetega kokku puutuda ning need ained ümbritsevat keskkonda oluliselt mõjutada.

Esimeses etapis tahetakse ohutuks muuta poolkoksimägede äärne fenoolisoo, puhastada Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi, Kiviõli kraav ja Erra jõgi ning Purtse jõgi Lohkuse paisust Püssi paisuni.

"Seal ei ole muud teha kui reostunud sete jõe põhjast välja kaevata ja siis ära puhastada kas kuumutamise või komposteerimise teel. Täna oleme eelprojektistaadiumis, see saab läbi. Ministeerium koostab siis hanke ja läheb projekteerimiseks," rääkis Kupits.

Lisaks vanale keemiasaastele ohustuvad Purtse jõe elustikku ka peenhõljumit kandvad kaevandusveed, mille puhastamist tuleks tõhustada. Purtse jões on jõevähk sees.

"Nagu ma täna siin välja tõin, see ei ole küll selle töö teema, aga on ka heljumi küsimus ja kaevandusveed. Need jätkuvalt ikkagi suubuvad täna Purtse jõkke ja see probleem ka sealtkaudu jääb püsima," ütles Lüganuse valla elanik Enno Vinni.

Pärast saastekoristuse lõppu ei tohiks õlitehastest pärinevad saasteained enam Purtse jõe seisundit kahjustada ning seal võiks kujuneda välja jätkusuutlik lõheasurkond. Tänaseks väljavalitud enimsaastunud alade koristamisega loodetakse ühele poole saada 2023. aastaks.