Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Täht on just nii suur, et mahub sõrme alla.

Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt - ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on üle 850 nimetuse punktkirjas raamatuid.
Enamik nende lugejatest on Tallinna Heleni Koolis või Tartu Emajõe Koolis selle kirja omandanud pimedad õpilased.

Mullu punktkirjas valmistatute hulgas on raamatuid nii lastele kui ka täisealistele – Ellen Niidu “Triinu ja Taavi lood”, Merle Veesalu-Ranna “Pisinikerdajad” ja “Kingitused”, Tõnu Õnnepalu “Lõpetuse ingel” ning Siiri Laidla “Väike suverapsoodia”. Mahukaim oli Graham Webbi “Pudelist välja”, mis on punktkirjas 8-köiteline ja 969-leheküljeline. Luulekogudest anti välja Janar Vaigu “Tuulehundid”.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu, näitusi tutvustavaid tekste ning Braille kirjas kalender. Eesti Töötukassa tellimusel valmisid uute tööturuteenuste tutvustused.

Raamatukogu lugejad on andnud teada, millistes paikades on nad leidnud uusi punktkirjas tähistusi. Suvel valmisid Tallinna Botaanikaaia meelte aias punktkirjas tähistustega reljeefplaanid ja sügisel paigaldati Ülemiste keskuses reljeefses tavakirjas ning punktkirjas poesildid.

4. jaanuaril 1809 sündinud Louis Braille töötas Pariisi pimedate instituudis õppides välja rahvusvaheliseks kujunenud pimedate punktkirja. Kirja looja sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.