Homme tähistatakse ülemaailmset punktkirjapäeva ({{commentsTotal}})

Punktkirjatahvel
Punktkirjatahvel Autor/allikas: PM/Scanpix

Rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 205. sünniaastapäeval märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva, Eestis tähistatakse seda Pimedate Raamatukogu eestvõttel alates 2005. aastast.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Täht on just nii suur, et mahub sõrme alla.

Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt - ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on üle 850 nimetuse punktkirjas raamatuid.
Enamik nende lugejatest on Tallinna Heleni Koolis või Tartu Emajõe Koolis selle kirja omandanud pimedad õpilased.

Mullu punktkirjas valmistatute hulgas on raamatuid nii lastele kui ka täisealistele – Ellen Niidu “Triinu ja Taavi lood”, Merle Veesalu-Ranna “Pisinikerdajad” ja “Kingitused”, Tõnu Õnnepalu “Lõpetuse ingel” ning Siiri Laidla “Väike suverapsoodia”. Mahukaim oli Graham Webbi “Pudelist välja”, mis on punktkirjas 8-köiteline ja 969-leheküljeline. Luulekogudest anti välja Janar Vaigu “Tuulehundid”.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu, näitusi tutvustavaid tekste ning Braille kirjas kalender. Eesti Töötukassa tellimusel valmisid uute tööturuteenuste tutvustused.

Raamatukogu lugejad on andnud teada, millistes paikades on nad leidnud uusi punktkirjas tähistusi. Suvel valmisid Tallinna Botaanikaaia meelte aias punktkirjas tähistustega reljeefplaanid ja sügisel paigaldati Ülemiste keskuses reljeefses tavakirjas ning punktkirjas poesildid.

4. jaanuaril 1809 sündinud Louis Braille töötas Pariisi pimedate instituudis õppides välja rahvusvaheliseks kujunenud pimedate punktkirja. Kirja looja sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: