Pagulaste tugiisikuteks soovijate hulk kasvas pärast Vao küla põlengut hüppeliselt
Kuigi tänaseks pole Eestisse veel saabunud ühtegi nö kvoodipagulast, käivad ettevalmistused nende saabumiseks. Muu hulgas koolitab MTÜ Pagulasabi praegu viitkümmet tugiisikut.
Tugiisikute seas on väga erineva taustaga inimesi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie oleme justkui need, kes annavad neile õnge kätte, et neist saaks endist kalamehed," kirjeldab oma ülesannet tugiisik Anna-Liisa Villmann.
Johannes Mihkelsoni Keskusel on praeguseks ootevalmis 30 pagulaste tugiisikut, kes on valmis siia saabujaid aitama ning MTÜ Pagulasabi koolitab praegu umbes 50 tulevast tugiisikut. Kusjuures nendeks kandideerijaid oli pea 100.
"Suur hüpe vabatahtlike arvu kasvus toimus septembris, kui Vao külas oli põleng. Siis tõesti ummistati meid meilidega ära ning pärast seda on olnud soovijaid pidevalt," märgib MTÜ Pagulasabi juhataja Eero Janson.
Üheks tugiisikuks on tulnud ka ennast pagulaste teemal skeptikuks pidav Anton Klink, kelle arusaam on aja jooksul muutnud.
"Need, kes siia jõuavad, ei kujuta endast mingisugust ohtu," tõdeb ta.
Pia Hanslep on tugiisik juba augustist ja sisserändajate muredega hästi kursis.
"Loomulikult on erinevused kultuuride vahel, keel põhiprobleem. Ja loomulikult töö otsimise teema ja kõik sellised inimlikud probleemid. Samas ma näen iga päev, et nad on nagu inimesed nagu meiegi ja mingisuguseid hirme ei ole mul küll tekkinud," märgib Hanslep.
Praegu ei ole Eestisse jõudnud ühtegi n-ö kvoodipagulast, kuid esimesed neist peaks Eestisse jõudma jaanuaris-veebruaris.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: "Aktuaalne kaamera"